Euroopa Liit püüdis aastaid reguleerida hormoonsüsteemi kahjustavaid kemikaale sisaldavate pestitsiidide kasutamist ning pikas plaanis nende kasutamise ära keelata. Hiljuti avalikustatud dokumentide kohaselt aga loobuti sellisest eesmärgist USA surve tõttu, kusjuures Euroopa ametnike veenmiseks kasutati ka TTIP-i punkte. Ilmsiks tulnud juhtum tõestab, et vastupidiselt ametnike kinnitustele sunnib USA-Euroopa vabakaubanduslepe Euroopat langetama oma standardeid ning seda tehakse juba enne leppe jõustumist.

2013. aastal pidi Euroopa keskkonna peadirektoraat arendama välja regulatsiooni ning keelustamise kriteeriumid hormonaalsüsteemi kahjustavate kemikaalide (EDC) kohta. Neid aineid sisaldavad paljud igapäevased tooted alates kosmeetikast, vaipadest ja arvutitest, lõpetades pestitsiidide, plasti ja ehitusmaterjalidega. Kuna EDC-d mõjutavad juba väga väikestes kogustes elusorganismide hormoonsüsteeme, võivad need põhjustada arvukalt tervisehäireid, näiteks on inimestes seotud kokkupuude EDC-dega nii eesnäärme-, rinna- kui ka munandivähiga, aga ka viljatuse, diabeedi ning ülekaalulisusega. Maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO) leidis oma raportis lausa, et EDC-d on “globaalne hädaoht“. Selle kõige valguses peeti mõistlikuks kehtestada piirangud EDC-de kasutamisele ning pikemas plaanis keelustada nende kasutamine. Ametnike koostatud mustandi kriteeriumid oleksid keelustanud 31 EDC-sid sisaldavat pestitsiidi, kuid paraku ei sobinud selline asjade käik paljudele firmadele ning nendega sooje sidemeid hoidvatele poliitikutele.

Dokumendid näitavad, et USA korporatsioonid mõjutasid EL-i loobuma EDC-de keelustamisest

Euroopa Liidu ametnike agressiivset mõjutamist lobitöö kaudu paljastasid ohutuma kahjuritõrje eest seisvate MTÜ-de rahvusvahelise liidu Pesticide Action Network Europe kätte jõudnud dokumendid. Samasugused leiud tegi ka Euroopa Liidu seadusloomet ning korporatsioonide lobitööd uuriv ning jälgiv MTÜ Corporate Europe Observatory. Viimane leidis oma uurimuses, kuidas täpsemalt USA korporatsioonid mõjutasid EL-i loobuma EDC-de keelustamisest. Oma eesmärgi saavutamiseks kasutati mitmeid tuntuid taktikaid nagu hirmutamine, neile sobimatute asitõendite diskrediteerimine ning viivitamine, ühtlasi ähvardati loobuda TTIP-i läbirääkimistest. Suurimateks lobitöö läbiviijateks olid keemiatööstuse, pestitsiidide tootjate ning plastitööstussektori esindajad nagu Euroopa keemiatööstuse liit (CEFIC) ja Euroopa saagikaitse ühendus (ECPA) ning suurkorporatsioonid nagu BASF, Bayer ja Dupont. Lisaks korporatsioonidele ründas Euroopa keskkonna peadirektoriaati ka kaubanduse ja ettevõtluse peadirektoriaat. Üheks lobitööliste nõudmiseks oli uus teaduslik hinnang EDC-de mõjude üle, mis lükkaks nende keelustamise edasi kuni vajalike uurimuste läbiviimise lõpuni.

2013. aasta 26. juunil kohtus Ameerika kaubanduskoja (AmCham) kõrge taseme delegatsioon EL-i kaubandusametnikega, nõudmaks, et ametnikud loobuksid mustandis väljatoodud EDC-de tuvastamise kriteeriumidest ning et läbi viidaks uus EDC-de mõjude hinnang. Kohtumisel palusid EL-i ametnikud delegatsioonilt paindlikkust, kuna “kuigi nad soovivad TTIP-ile edukust, ei soovi nad näida EL-i standardeid langetavana“. Delegatsioon oli vastanud sellele kaebustega kategooriate ning keelatud ainete nimekirjade loomise mõttetuse kohta. Samuti nõuti EL-i ametnikelt regulatsioonidele riskipõhisemat lähenemist ning hoopis rõhutati vajadust mõjude hinnangu järele. AmCham oli ka EL-i ametnikke hoiatanud “kaugeleulatuvate implikatsioonide” eest, kui mustandis kirjasolevad kriteeriumid heaks kiidetakse. Euroopa Komisjonile saadetud kirjas nenditi, et kuigi see otsus võib olla tulenenud rohketest teaduslikest debattidest, tekitab neile muret, et Euroopa ametnikud ei kaalu selle otsuse mõju Euroopa turule. Kirjas rõhutati, et asjakohane mõju oleks kindlasti “dramaatiline“. Lobitööd teinud firmad edastasid samuti ähvardava alatooniga sõnumeid, näiteks CEFIC hoiatas, et EDC-de teema “võib saada probleemiks, mis halvab edasisi EL-USA kaubandusläbirääkimisi“.

Tol ajal sekkus EL-i sisemisse debatti ka tööstussõbralikum põllumajandusosakond, mida olid toimuvast arutelust teavitanud USA keemiatööstuse esindajad. Peatselt saadeti tervishoiu erivolinik Tonio Borgile direktoriaadi poolt kõrgtasemeline noot, milles esitati talle hoiatus, et EL-i EDC-de poliitika “omaks märkimisväärseid mõjusid majandusele, põllumajandusele ja kaubandusele“. Nädal enne EL-i plaanide tühistamist märgiti ka tugevalt redigeeritud kirjas, kuidas USA, Kanada ja Brasiilia on juba häälekalt väljendanud muret kriteeriumite üle, mis võivad viia oluliste tagasilöökideni kaubanduses.

Sõnumit tugevdas USA ametnike surve

2. juulil saabusid EL-i uued USA ametnikud, kes tugevdasid eelnevalt edastatud sõnumit. Juba samal päeval saatis komisjonide peadirektoraat kirja keskkonnaosakonna direktorile Karl Falkenbergile. Selles kirjas paluti tal loobuda EDC-sid puudutavate kriteeriumite mustandist. Lõpuks tuldi korporatsioonidele vastu ning telliti vajalik mõjude hindamine, mistõttu ei valmi EDC-de defineerimiseks vajalikud teaduslikud kriteeriumid enne 2017. aastat, mis on neli aastat hiljem kui Euroopa Parlamendi poolt seatud seaduslik tähtaeg.

Corporate Europe Observatory raporti kaasautor Nina Hollandi sõnul on tööstusele hädavajalik viivitada kõikvõimalikke EDC-de regulatsioone, sest see annab neile võimaluse kasutada TTIP-i läbirääkimisi nende piirangute üldiseks kaotamiseks. Kuna TTIP-i üks põhieesmärk on tasandada EL-i ja USA vahelisi regulatsioonide erinevusi, võiks EL-is kehtestatav piirang EDC-dele saada läbirääkimistel suureks komistuskiviks. Hollandi sõnul näitab nii nende uurimus kui ka Euroopa Komisjoni poolt teabenõudega avalikustatud sajad dokumendid, kui selgelt manipuleeritakse teadusega, et kaitsta kindlate firmade huvisid, levitada kõhklusi ning viivitada vajalikke piirangute kehtestamisega.

Euroopa Parlamendis rohelisi esindava Bas Eickhouti sõnul on toimunu uskumatu ning avalikustatud dokumendid pakuvad veenvaid asitõendeid selle kohta, et TTIP-il on oht langetada tulevasi Euroopa standardeid ning et see toimub juba praegugi. The Guardiani paljastused EDC-de kriteeriumidest loobumisele eelnenud ulatusliku lobitöö kohta on ärgitanud mõned poliitikud tegutsema. Tänavu on 64 Euroopa Parlamendi saadikut esitanud komisjonile küsimusi EDC-de klassifikatsioonide viivitamise kohta ning Rootsi, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon on algatanud toimunu tõttu komisjoni vastu kohtumenetlused.

Allikad: The Guardian, The Independent, Corporate Europe Observatory

Foto: pm.fm

Toimetas Allar Pajuste