Foto: Centre for Ageing Better/ pexels.com

Dr Stefan Lanka on saksa mikrobioloog. Ta on põhjalikult õppinud ka viroloogiat, kuid ei taha ennast oma avastuste ja radikaalsete tõekspidamiste tõttu enam viroloogiks kutsuda. Telegram on varasemalt avaldanud loo, milles dr Lanka kinnitas kohtuprotsessi abil, et leetriviiruse olemasolu kohta (ja kohustusliku vaktsineerimise õigustamiseks) pole piisavalt asitõendeid. Koroonakriisis näeb ta sarnaseid probleeme. 

Koroonakriisi lumepalli pani veerema noore silmaarsti teade 30. detsembril 2019, mis levis internetis nagu kulutuli. Ta ütles sõpradele, et tema haiglas pandi mitu inimest karantiini, seitse SARSi juhtumit on kinnitatud, ning nad peaksid olema ettevaatlikud ja ennast kaitsma. Viroloog Christian Drosten Berliinis asuva Charité ülikoolikliinikust kuulis sellest ja asus viivitamata välja töötama SARS-viiruste testimisprotseduure, enne kui oli isegi selge, kas Hiina aruanne SARS-i kohta on tõene ja tõestatud, ning ennekõike enne seda, kui Hiina viroloogid oma tulemused avaldasid.

Hiina haiguste tõrje ja ennetamise keskuse (CCDC) asjakohased viroloogid avaldasid oma tulemused 24. jaanuaril 2020 ja 3. veebruaril 2020. Nad teatavad paljude lühikeste geenijärjestuste isoleerimisest, mis kokku liidetuna võivad esindada uue viiruse geneetilist ahelat. Autorid rõhutavad sõnaselgelt – sealhulgas kõik seni kaasatud viroloogid –, et hädavajalikke eksperimente pole veel läbi viidud, mis võimaldaks kinnitada, et genoom on haigust põhjustav viirus. Vastupidi: Hiina viroloogid toovad selgesõnaliselt välja, et konstrueeritud geneetiline ahel sarnaneb kuni 90%-i ulatuses nahkhiirte kahjutute ja tuntud koroonaviiruste geneetiliste jälgedega, mida on tuntud aastakümneid.

21. jaanuaril 2020 (3 päeva enne CCDC esimest väljaannet!) soovitas WHO kõigil riikidel kasutada prof Drosteni väljatöötatud testimisprotseduuri. Väitega, et ta on välja töötanud kiiresti leviva viiruse jaoks usaldusväärse testimismeetodi, rikkus prof Drosten selgelt määratletud teadustöö reegleid, mis on osa tema töölepingust, ning astudes üle viroloogia ja loogika seadustest, päästis ta valla Hiina epideemiapaanika suurenemise ja globaliseerumise.

Koroonakriisi algus

Kui Wuhani noor silmaarst Li Wenliang teatas 30. detsembril 2019 WhatsAppi vahendusel seitsmele arstist sõbrale, et nad peaksid olema ettevaatlikud ja ennast kaitsma, ei kavatsenud ta paanikat külvata. Vastasel juhul oleks ta selle sõnumi internetti postitanud ja avalikkust hoiatanud. Üks privaatsõnumi saajatest lekitas  “ekraanitõmmise” ehk foto sellest sõnumist internetti, teadmata võimalikke tagajärgi. Muidugi levis see teave Hiina piires väga kiiresti ja seejärel kogu maailmas.

See leke vallandas hirmu, paanika ja järelepärimised Hiina tervishoiuasutustele ja valitsusele 2003. aasta SARS-kriisi paanika tõttu, mille Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) liigitas 12. märtsil 2003 “globaalseks ohuks”. Seejärel saatis Pekingi valitsus 31. detsembril 2019 Wuhanisse “kiirreageerimisjõud”, mis koosnesid epidemioloogidest ja viroloogidest Hiina haiguste tõrje keskusest (CCDC), et toetada kohalikke tervishoiuasutusi ja ümbritsevat Hubei provintsi. Eesmärk oli kontrollida epideemia kohta tehtud väiteid, kas haiguspuhang toimus või mitte.

CCDC autorite esimeses autoriteetses publikatsioonis “Uus koroonaviirus kopsupõletikuga patsientidelt, Hiina 2019” ei teatata atüüpilise kopsupõletiku (“teadmata põhjusega kopsupõletiku”) kuhjunud juhtumitest.

Nad teatavad, et leitud patsiente saab ühendada “klastriks”, ühiste omadustega rühmaks. Ühiseks jooneks oli Wuhani mereandide hulgimüügituru sage külastamine. Kui väike oli atüüpilise kopsupõletikuga patsientide rühm tegelikult, võib näha asjaolust, et CCDC võttis teadaolevate ja tundmatute patogeenide otsimiseks alumiste hingamisteede proovid vaid neljalt patsiendilt.

Samal ajal kasvas paanika Wuhanis ja selle ümbruses äärmisel moel. Politsei, kes palus silmaarst Li Wenliangil 3. jaanuaril 2020 allkirjastada dokument, mis keelas võimaliku SARS-i puhangu kohta enam midagi levitada, ei suutnud enam ohtlikult eskaleeruvat paanikat aeglustada. Wenliangil, ja mõne aja möödudes ka tema vanematel, tekkis 10. jaanuaril 2020 kopsupõletiku sümptomid. Li Wenliang eraldas ennast, kuna oli veendunud, et sai eelmisel päeval silmapatsiendilt SARS-viiruse. See suurendas paanikat samuti.

Järelevalvet teostavad arstid viisid läbi erinevaid testimisprotseduure, mis olid kõik negatiivsed. Kuna tema tervis halvenes ja üha rohkem inimesi väljendas avalikku muret tema saatuse pärast, jätkus testimine kuni esimene SARS-test hinnati 30. jaanuaril 2020 “positiivseks”. SARSi paanika muteerus ülemaailmseks koroonakriisiks.

Li Wenliang levitas internetis seda tulemust järgmiste sõnadega: “Täna naases nukleiinhappe test positiivse tulemusega, tolm on settinud, lõpuks diagnoositud.”

Kõik läks täielikult kontrolli alt välja, kui ta avaldas jaanuarikuu alguses allkirjastatud keelustamiskorralduse. See mõjus paanikasse sattunud inimestele tõendina uue SARS-i epideemia kohta, sest arst jätkas karistusähvardusest hoolimata avalikkuse teavitamist ja hoiatamist. Li Wenliangi tervis halvenes vaatamata suure hulga antibiootikumide intensiivsele kasutamisele ja avalikkus võttis sellest regulaarselt osa. Olukord oli teravnemise äärel, sest tema surmast teatamine oli enam kui segane ja vastuoluline.