Foto: imago images/Michael Schulz

Wolfgang Wodarg räägib uudistelehele Rubikon antud pooletunnises videointervjuus karantiinibilansist ja toob välja skandaalse etnilise valiku vale või enneaegse koroonaravimi kasutuse tagajärjel. Avaldame sellest kokkuvõtte.

Endine kopsuarst, pikaaegne terviseameti juhataja ja Bundestagi liige, on alates koroonakriisi algusest saanud isikustatud teiseks arvamuseks, millest palju inimesi ilmselt puudust tundis, kuid mida avalikus diskursuses üldse tõsiselt ei arutatud. Tundub, et Wodargil oli õigus paljude väidete osas juba esimese intervjuu ajast umbes kaks kuud tagasi. SARS-CoV-2 viirus ei ole tapjaviirus ning liitvabariigis ei ole laipade mägesid ega ülekoormatud intensiivraviosakondi. Kuid hirmutamise eest hoiatajat ei tunnustatud, isegi kui tal paljuski õigus on. Seega jagab Wodarg Kassandra saatust, kelle hoiatusi kuulda ei võetud. See võib kehtida ka koroonaravimite kohta.

Karantiiniaja surnud

Ehkki on korduvalt teatatud, et viimastel nädalatel ja kuudel on surnud rohkem inimesi kui varasematel aastatel samal perioodil, kordab Wodarg oma hinnangut, et koroonanakkused ja surmad püsivad iga-aastases gripilaine raamis, mis oli isegi lühem kui tavaliselt.

Vastuolu? Ei, mitte tingimata. Sest kust pärineb eelmiste aastatega võrreldud suremus – me ei tea seda. Kõik see ilma igasuguste faktide ja tõenditeta uue koroonaviiruse kaela ajada on ebateaduslik.

Jah, 2020. aastal on palju asju teisiti, palju, mis võib olla suremuse sellise numbri põhjuseks. Kogu maailmas on edasi lükatud 28 miljonit kirurgilist protseduuri, sealhulgas peaaegu miljon Saksamaal, mis omakorda sisaldab 52 000 vähioperatsiooni (1). Kardioloogias on 30 protsenti vähem patsiente (2), kes võib-olla ei julge enam haiglasse pöörduda ning halvimal juhul kannatab infarkti käes kodus, üksi ja ilma kiire abita.

Siin avalduvad riikide täieliku sulgemise mõjud ärevushäirete ja depressiooniga patsientidele. Suitsiidide arv on suurenenud, kasvanud on perevägivalla esinemissagedus ning üksindusest tingitud tagajärjed.

Inimsusevastane kuritegu

Pärast kuudepikkust eriolukorda, kaost ja paanikat räägib Wodgard teise laine ootusest ja toob välja oma seisukohad, mis erinevad oluliselt ametlikest seisukohtadest.

Jens Lehrichiga vesteldes ei selgita ta mitte ainult seda, miks vaktsiin, mida on testitud ainult poolteist aastat, ei saa kuidagi olla ohutu, aga ka võtab kõne alla tõsised süüdistused arstide vastu, kes katsetavad suures mahus kliinilistes uuringutes ravimit klorokviin.

Etteheide etnilise valiku kohta

Siin on võtmetähtsal kohal etnilise valiku teema, kuna Wodargi sõnul hoiatatakse vaid väikeses osas suuremahulistest uuringutest, et inimesed, kellel on näiteks troopikas laialt levinud ensüümidefekt, ei tohi mingil juhul nendes ravimiuuringutes osaleda.

Hüdroksüklorokviini kasutamine võib neile surmaga lõppeda. Wodarg tsiteerib ühte uuringut, kus pärast koroonaravi suri võrreldes valgenahaliste patsientidega märgatavalt rohkem tumedanahalisi ja hispaanlasi.

See on enneolematu skandaal. Ettekavatsetud? Farmatseutiline rassism? Wodarg kutsub üles kriitilise mõtlemisega juriste teatama tapmisest ettevaatamatusest ning ütleb lõpuks:

„See on inimsusevastane kuritegu”. (…) Igaüks, kes selles osaleb, on kaassüüdlane”.

Me ei taha olla kaasosalised, tehes – nagu enamus: kui me sellistest tähtsatest asjadest ei räägi.

Allikas: Rubikon

Foto: express.de

Toimetas Karita Bachmann