Kui 2009. aastal räägiti kõikjal seagripi pandeemiast, siis nüüd ohustab väidetavalt kogu maailma uus ja veel hirmsam viiruspuhang – Lääne-Aafrika Ebola-epideemia. Massimeedias kajastatakse seda kui tõsist ja otsest ohtu kogu maailmale, külvates tavainimeste seas paanikat, mitmeti mõistetavat ja kohati ka valeinfot. Aga kui nakkav on Ebola viirus tegelikult, kui tõenäoline on selle laialdane levik Euroopasse, millised firmad töötavad Ebola vaktsiini kallal ning kes neid rahastavad?

2013. aasta detsembris alanud Ebola viirusesse haigestumise puhang levib jätkuvalt mitmes Lääne-Aafrika riigis. 5. oktoobri seisuga oli maailma tervishoiu organisatsiooni (WHO) andmetel Lääne-Aafrikas selle epideemia raames Ebolaga nakatunud veidi üle 8000 inimese, kellest on surnud 3865. Tervishoiuametnike sõnul võivad need arvud reaalselt olla veelgi suuremad, arvestades, et eraldatumates piirkondades pole ilmselt kõiki haigestunuid ja hukkunuid üles märgitud.

Selliste arvude valguses küsitakse peagu iga päev mõnes meediaväljaandes, kui palju aega on jäänud näiteks Euroopa riikidel, enne kui haiguspuhang nendeni jõuab. Vaatamata kinnitustele, et euroopasisene haiguse kiire ja laialdane levik on üsna ebatõenäoline, räägitakse avalikkusele, kuidas tasub oma käitumisharjumusi muuta, et vältida nakatumist, ning näiteks Suurbritannias viidi läbi mitu tundi kestnud riiklik õppus võimaliku puhanguga toimetulekuks. Näib, justkui üritataks meelega avalikkuses tekitada hirmutunnet ning paanikat.

Nüüdseks on teada, et paljud eraravimifirmad tegelevad eksperimentaalsete Ebola vaktsiinide väljatöötamisega ning võime olla kindlad, et selle vaktsiini pealt hakatakse teenima suurt kasumit. Seda eriti USA ettevõtte NewLink Genetics vaktsiini puhul, mis väidetavalt aitab nii ennetada Ebolasse nakatumist (kui inimest vaktsineerida enne viirusega kokkupuutumist) kui ka suurendada isiku ellujäämisvõimalusi, kui ta on juba viirusega kokku puutunud.

Mis on Ebola viirus?

Praegu on inimestele teada viis Ebola viiruse tüve, praeguse haiguspuhangu tekitaja on Zaire ebolavirus. Viirust saab tappa mitme erineva ainega, sealhulgas majapidamistes kasutatavas valgendis ja basseinides kasutatavas klooris sisalduvate hüpokloriididega. Samuti on viirus mõõdukalt tundlik kuumusele ning UVC-kiirgusele. See tähendab, et nakatanu vere jt kehavedelikega kokku puutunud pindu on võimalik tõhusalt desinfitseerida suhteliselt levinud ainetega.

Ebola levib otsese kehavedelike kontakti kaudu, mis tähendab, et see ei levi õhu kaudu nagu tavaline gripp: Ebolaga nakatunud kehavedelik peab sattuma terve isiku limaskestale või lahtisele haavale (näiteks suur kriimustus või lõikehaav). Ebolaga saab teine isik nakatuda vaid siis, kui haigestunul on juba ilmnenud sümptomid või kui puututakse kokku surnukehaga. Viirus on mittenakkav umbes 4–16 päeva pärast isiku haigestumist ning inkubatsiooniperiood kestab 4–21 päeva. Lääne-Aafrikas levib Ebola peamiselt puudulike hügieenitingimuste, ebapiisava arstiabi, valeinfo leviku ning usuliste rituaalide tõttu. Näiteks levitab viirust surnukeha pesemine veega, mis võib nõnda kanduda edasi inimeste joogivette.

Ebolaga nakatunul hakkavad esinema üsna levinud sümptomid nagu palavik, kõhulahtisus, oksendamine, lihasvalu, valulik kõri ning peavalu, mistõttu võidakse neile algselt määrata valediagnoos. Aja möödudes võivad haigestunul kiiresti areneda välja tõsisemad sümptomid nagu segadus, verejooks, silmade punetus, lööve, valu rinnus ning raskused hingamisel. Haigestunu tervislik seisund halveneb, kuni tekivad probleemid vere hüübimisel ning elundite töötamisel.

Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus on väljastanud nõuandeid, kuidas vähendada Ebolaga nakatumise riski. Haiguspuhanguga tegelevatesse maadesse reisijatel soovitatakse vältida kontakti metsloomade, haigestunud patsientide, surnute ja nende kehavedelikega ning pesta käsi regulaarselt seebi või alkoholi sisaldava desinfitseerijaga.

Ometigi on Ebola avastanud arst Peter Piot ise öelnud, et Ebolaga nakatunu kõrval istumist ei peaks keegi kartma, sest viirus nakkab vaid kehavedelike kaudu. Levivad ka kuulujutud, et Ebola viirus on muteerunud ja levib õhtu kaudu, kuid ühtegi tõsiseltvõetavat materjali me selle tõestuseks ei leidnud.

Vaadates Ebolat sellise nurga alt, ei tundu kuigi tõenäoline, et arenenud maades suudaks haiguspuhang laialdaselt levida. Ometi on meedias kirjutatud Hispaania ja USA medõdedest, kes täitsid kõiki ohutusnõudeid, kuid haigestusid siiski. Nende lugude taustal räägitakse üha enam ka sellest, kui oluline on kiiresti saada valmis vaktsiin, mida viia Aafrikasse puhangu taltsutamiseks ning vajadusel ka mujale maailma, et ennetada haiguse levikut.

Vaktsiinide väljatöötamine

Oktoobri alguses kirjutati, kuidas Ebola vaktsiini cAd3-ZEBOV katsetega on alustatud Aafrikas. Nimelt vaktsineeriti kolme tervishoiutöötajat Malis, kuhu Ebola puhang pole veel jõudnud. Ametnike sõnul saab eduka katse puhul vaktsiin olema kättesaadav alles mitme kuu pärast ning sedagi vaid väikestes kogustes, mis lähevad tõenäoliselt tervishoiutöötajate kaitsmiseks. Üheks suureks probleemiks praeguse puhanguga võitlemisel peetakse arstide ja õdede nappust ning usutakse, et see olukord paraneks, kui neid suudetaks paremini kaitsta nakatumise eest.

Kõnealuse vaktsiini töötas välja Briti ravimifirma GlaxoSmithKline ning seda testis USA riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut. Katset Malis viib läbi Marylandi ülikooli juhitud konsortsium. Selle katsega soovitakse välja uurida, kas vaktsiin on ohutu, keha poolt vastuvõetav ning suuteline kutsuma esile õigeid immuunsüsteemi rektsioone. Vaktsiini katse algatati kahe kuu jooksul aine välja töötamisest, tavaliselt läheb selleks aega 11 kuud.

Teise vaktsiini VSV-EBOV on loonud Kanada riiklik mikrobioloogia laboratoorium, selle patenti omab Kanada riiklik tervishoiuagentuur ning see on andnud loa väikesele USA firmale NewLink Genetics arendada vaktsiini kasutuseks inimestel oma tütarettevõtte BioProtection Systemsi kaudu. Selle vaktsiini testimisega alustati esmaspäeval: 40 vabatahtlikku vaktsineeriti Walter Reed Army Institute of Research in Marylandi poolt.

Vaktsiini töötas välja ka väike firma Tekmira Pharmaceuticals, kes sõlmis 140 miljoni dollarilise lepingu USA kaitseministeeriumiga. Tekmira vaktsiin TKM-Ebola oli esimese faasi katseid läbimas, kuid juulikuus katkestati katsed turvaprobleemide tõttu. Sellegipoolest tõusis Tekmira aktsiate väärtus hüppeliselt.

Tekmira aktsiad tõusid pärast tänavust Bilderbergi hüppeliselt

Ebola puhanguga on seotud mitmeid kummalisi juhtumeid, mis annavad alust vandenõuteooriatele. Näiteks paneb kulme kergitama tõsiasi, et tänavusest Bilderbergi kohtumisest võttis osa rekordarv biokeemikuid, ravimitööstuse juhte, arste, tervishoiuministreid ning teisi tervishoiutöötajaid. Paljud osalejad asusid pärast kohtumist ühel päeval – 30. juunil – ostma kokku Ebola vaktsiini välja töötanud Tekmira aktsiaid. Tehinguid tegid näiteks Franklin Resources, Bank of Montreal, BlackRock, Royal Bank of Canada, Morgan Stanley, Bank of America Corporation ja Goldman Sachs. Selline asjade käik tõstis Tekmira aktsiate hinda pelgalt kahe päevaga 42%.

Kummaline on ka Libeeria otsus piirata meediakajastust Ebola haiguspuhangust. Nimelt vajavad ajakirjanikud oktoobri algusest alates ametlikku kirjalikku luba tervishoiuministeeriumilt, et kajastada pandeemiaga seotut Libeerias. Kui meediatöötajatel sellist luba pole, võidakse nad vahistada ning karistada näiteks intervjuude läbiviimise ja tervishoiuasutuste filmimise või pildistamise eest. Libeeria valitsuse sõnul on seda vaja, et kaitsta patsientide väärikust ja privaatsust.

Loe ka augustis Telegramis ilmunud artiklit “Uuriv ajakirjanik: Meedia võimendab hirmu Ebola viiruse ees“, kus tehakse muuhulgas juttu sellest, et USA valitsusasutus, haiguste ennetamise ja kontrolli keskus (CDC, Centers for Disease Control and Prevention) omab juba 2009. aastast patenti Ebola viiruse ühele tüvele.

Allikad: Red Flag News, Public Health Agency of Canada, Pharmaceutical Journal, TIME, NBC news, Tech news, The Big Story, Reuters

Loe ka: Exposing Truth

Foto: playbuzz.com

Toimetas Marlen Laanep