Ei ole ilmselt üllatav, et riik, mis võidutses eelmisel aastal päikeseenergia võistlustel, tootmaks positiivse päikeseenergiakuluga maju, peidab endas ka selliseid energiatõhusaid kohakesi nagu Švaabimaal asuv maaliline Wildpoldsriedi küla. Kogukonna roheline initsiatiiv tärkas aastal 1997, mil külanõukogu otsustas, et oleks tarvis rajada piirkonda uusi tulusaid tööstusettevõtteid, hoida töö kohalikele ja mitte tekitada võlga.

Viimase 14 aasta jooksul on Wildpoldsriedi kogukond end varustanud üheksa uue päikesepaneelidega ehitisega, rajanud neli biogaasi käitlemise jaama (viies on veel pooleli) ja paigaldanud seitse tuulikut (kaks on veel plaanis).

Küla 190 majapidamist on samuti varustatud päikesepaneelidega ning kogu piirkond kasutab kolme väikest hüdroelektrijaama, ökoloogilist tulvaveetõrjet ja looduslikku reoveesüsteemi.

See roheliste süsteemide võrgustik tähendab, et hoolimata vaid 2600 elanikust toodab Wildpoldsried 321% rohkem energiat, kui vajab, ning teenibsellega seoses 4 miljonit eurot käivet aastas, müües ülejääva energia riigile tagasi. Külas on tekkinud väikesed ärid, mis tegelevad taastuvenergia tootmise teenuste pakkumisega.

Aastast aastasse on külakese rohelised eesmärgid täitunud nii edukalt, et nad on oma missiooni esitluseks vorminud: see kannab nime WIR-2020, Wildpoldsried Innovativ Richtungsweisend (Wildpoldsriedi innovatiivne juhtimine). Külanõukogu loodab, et see inspireerib külaelanikke andma oma osa keskkonna heaks ning looma rohelisi töökohti ja ärisid.

Selle kõige tulemusena on Wildpoldsriedil ette näidata mitmeid riiklikke ja rahvusvahelisi auhindu, sealhulgas ka Klimaschutz-programmi raames saadud tunnustus.

Nõukogu korraldab ka tutvustavaid ringkäike teistele omavalitsustele, et aidata neil alustada oma Klimaschultz-programmi. Külavanem Arno Zengerle on käinud kohalikku edulugu levitamas ka välismaal, tutvustades Rumeenias, Berliinis ja Musta mere regioonis võimalusi, kuidas ka need regioonid saaksid oma kogukondi muuta ja tulu teenida.

Zengerle ütles: “Kliimamuutuse leevendamist saab praktikas rakendada vaid siis, kui nii külaelanikud kui ka nõukogu tuleb 100% asjaga kaasa. Seda mudelit ei saa peale sundida ühepoolselt. Me kulutame tihti palju aega sellele, et anda oma külalistele nõu selles osas, kuidas (linna)volikogu ja meeri panna teisiti mõtlema. Me näitame neile parimat mudelit ning paljud näevad selle hüvesid hetkega. Ringkäikudel näevad meie külalised, kuidas asjakohane süsteem võib hästi töötada, kui inimesed ise on sellest vaimustuses ja löövad pühendunult kaasa.”

Allikad: Humans Are Free, Inhabitat

Foto: Richard Mayer / Wikimedia Commons

Toimetas Meeli Seermaa