Oleme varem kirjutanud Vaikse ookeani partnerluslepingust (TTP) ning sellest, kuidas leping võib anda korporatsioonidele valitsustest suurema võimu kaubandusregulatsioonide üle. Praegu arutatakse aga sarnast vabakaubanduslepet ka USA ning Euroopa Liidu vahel. Sarnaselt TTP-ga hoitakse leppe sisu saladuses ning vähene avalikkuseni jõudnud sellekohane info näitab, et kokkulepe võib tavakodanikele tuua kaasa pigem kahju kui kasu.

Euroopa ja USA vahel soovitakse sõlmida atlandiülest kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepet (TTIP), mis peaks väidetavalt lihtsustama kahe piirkonna vahelist kaubandust, elavdama majandust, looma töökohti ja alandama kaupade hindu. Ühtlasi lubatakse, et TTIP aitab säilitada EL-i mõjuvõimu maailmas, lubab EL-il mõjutada maailma kaubanduse reegleid ning kaitsta euroopalikke väärtuseid. Vaatamata ilusale sõnastusele võib antud kaubanduslepe tuua eurooplastele aga hoopis teistsuguse reaalsuse.

Tubakafirma kaebas riigi kohtusse, kuna suitsetamise vastane tervisekampaania vähendas nende kasumit

TTIP tekitab muret ennekõike USA korporatsioonidele liiga suure võimu andmise kohalt. TTIP kehtimahakkamisel võib tekkida ka Euroopas olukord, kus suurfirmad saavad kaevata riikide valitsusi kohtusse, kui nad leiavad, et riiklikud poliitikad tekitavad neile kasumi vähenemist. Selline situatsioon on hetkel Uruguays, kus tubakahiid Philip Morris kaebas Uruguay valitsuse kohtusse sigaretipakenditel tervist ohustavate hoiatussiltide suurendamise eest. Tubakafirma väidab, et kuna paremininähtavad hoiatused on toonud kaasa suitsetajate arvu langemise, on riigi otsus vähendanud nende kasumit ning seega takistab nende kaubandustegevust.

Siinkohal tasub ära märkida, et Uruguay ei mängi Philip Morrise 80 miljardi dollarilises aastatulus üüratut rolli ning antud kohtuasi on pigem korraldatud teiste riikide hirmutamiseks. Sama taktikat kasutas Philip Morris Austraalias, kaevates sealse valitsuse kohtusse sigaretipakenditel logode keelustamise eest, survestades Uus-Meremaad loobuma sama keelu kehtestamisest. TTIP aga võimaldaks firmadel kaevata valitsusi kohtusse ka näiteks miinimumpalga tõstmise ning finantskriisi ajal energiahindade külmutamise eest ning antud kohtuasju viidaks läbi vaid ühes kohtus, edasikaebamise võimaluseta.

Miks luuakse lepet suletud uste taga?

Suurbritannia parlamendiliikme Geraint Davies’i sõnul on TTIP puhul karmiks reaalsuseks see, et antud lepet luuakse suletud uste taga läbirääkijate poolt, keda mõjutavad suurkorporatsioonid ning korporatiivsed advokaadid. See viib seadusteni, mis jäävad väljapoole tavaseadustest, eiravad demokraatiat ning tõstavad kodanikke kaitsvatest seadustest tähtsamale kohale välismaiste äride kasumid.

Üheks mooduseks suurema kasumi teenimiseks, on koonerdada näiteks töötingimuste ning töötajate palkade ja hüvede koha pealt. Tufti ülikooli iseseisev uurimus TTIP mõjude kohta leidis, et kaubanduskokkulepe võib vähendada kohalike töötajate palku Suurbritannias 3000 naela võrra aastas. Endise Roheliste partei juhi Caroline Lucase sõnul on Tšehhi, Slovakkia ja Poola TTIP-le sarnanevates kaubanduslepetes ning see on toonud kaasa sealse firmadepoolse valitsuste kohtusse kaebamise 127 korral, võttes riikidelt raha, “mille eest oleks suudetud palgata aastaks 300 000 medõde“. Sellised leiud ei näi ühtivat Euroopa Komisjoni ametliku seisukohaga, mille kohaselt toob TTIP Euroopasse just rohkem töökohti ning rikkust.

Euroopa komisjoni optimistliku arvutuse kohaselt peaks TTIP tooma EL-ile iga-aastaselt 119 miljardit eurot kasumit ning nende sõnul tähendab see eurooplastele 545€ võrra rikkamaks saamist. Ametiühingute Kongressi Euroopa Liidu ning rahvusvaheliste suhete osakonna juhi Owen Tudori sõnul on aga selline väide naeruväärne, sest seatud pretsedendid on näidanud, et kui suurendada ebavõrdsusele avatud riikide sisemajanduse kogutoodangut (SKT), viib see vaid juba rikaste veel suurema rikastumiseni. Seetõttu usutakse, et TTIP loodud vaid ärimeeste hüvanguks.

TTIP tooks poodidesse senistest standarditest madalama kvaliteediga toidukauba

Üheks problemaatiliseks punktiks antud kaubandusleppes on ka “Regulatiivne koostöö“. TTIP lubab sellega tihendada kahe piirkonna vahelist kaubandust, koostades kaupadele ühtsed nõuded ja standardid. Tegelikkuses tähendab see seda, et USA firmade jaoks muudetakse lihtsamaks eksportida oma kaupa Euroopasse, isegi kui see hetkel ei vasta meie kohalikele standarditele. Briti parlamendiliikme Zac Goldsmithi sõnul on Euroopa ja USA lähenemine toidule totaalselt erinev, mistõttu TTIP toob kaasa meie toidustandardite langetamise.

Euroopas on märkimisväärselt kõrgemad nõuded mitmetes küsimustes nagu hormoonide ja steroidide kasutamine lihatööstuses, klooriga kana töötlemine, toidu töötlemise märkimine ja GMO koostisainete selge märkimine. Goldsmithi sõnul tuleb Euroopas kauba müümiseks eelnevalt valitsustele tõestada, et antud toit vastab nõuetele ja on ohutu, kuid USA suurfirmad teevad pigem lakkamatut lobitööd ning ootavad, et nende poliitikute äraostmine võimaldaks neil äri teha oma tingimustel ja madalamate standarditega.

TTIP võib tuua endaga veel mitmeid probleeme nagu patentide pikendamine (mis potentsiaalselt viib ravimite kõrgemate hindadeni), avalike teenuste erastamine ning keskkondlikud probleemid. Nimelt suureneb EL-i sõltuvus fossiilkütustest, kui USA-l muutub lihtsamaks eksportida kildagaasi, mille tootmine kahjustab ulatuslikult keskkonda.

TTIP jõustuks ainult siis, kui kõik EL-i 28 liikmesriiki hääletaksid selle poolt

TTIP vastuvõtmiseks peavad sellega nõustuma kõik 28 EL-i liikmesriiki, kuid mitmed neist on väljendanud selle suhtes vastumeelsust. Kõhklust leppe reaalsuseks saamisele on avaldanud peamiselt Saksamaa, Austria, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Kreeka uus valitsus lubas hääletada TTIP vastu, “andes suure kingituse Euroopa rahvastele“. Eestis on kindlat vastuseisu vabakaubandusleppele üles näidanud Roheliste erakond, soovides selle ACTA eeskujul saata ajaloo prügikasti.

Euroopa Parlamendi liikme Claude Moraesi sõnul on TTIP “surmavalt haavatud“ tänu suurele avalikkuse vastuseisule. Tema sõnul mängib hetkel avalik dialoog tähtsat rolli, mistõttu kutsub ta üles inimesi jätkuvalt näitama oma vastumeelsust TTIP suhtes. Mittetulundusühingu War on Want asedirektor John Hilary sõnul on TTIP juures ainsaks heaks asjaks see, et see on nii universaalselt halb, et see innustab inimesi sellest rääkima.

Praegune asjade seis

Hetkel arutletakse Euroopa parlamendis kahte TTIP-d puudutavat resolutsiooni, märtsikuus jõutakse ilmselt otsuseni ISDS (investor-state dispute settlement ehk korporatsioonide poolt valitsuste kohtusse kaebamiseks kasutatava tribunali) kohta. Arutletava teksti mustandit ei ole veel olemas, kuid on teada, et avalikkuse rahustamiseks võidakse viia läbi ISDS-i puudutavad pealiskaudsed reformid, mis tegelikult ei kõrvalda ühtegi probleemi ega riski.

Euroopa kodanike initsiatiivi raames on algatatud üle-euroopaline allkirjade kogumine TTIP läbirääkimiste peatamiseks ning sellega sarnaneva EL-i ja Kanada vahelise vabakaubandusleppe (CETA) mitte-ratifitseerimiseks. Kodanikualgatust on siiani saatnud üsna suur edu, kogudes üle 1,48 miljoni allkirja, nendest enamus on saadud Saksamaalt, Austriast, Soomest, Prantsusmaalt ja Suurbritanniast.

Vaata ka videot:

Allikad ja lisalugemist:  The Guardian 1, 2, Stop TTIP, European Commission, Euroopa Parlament

Vaata ka: The Guardian “I’ve seen the secrets of TTIP, and it is built for corporations not citizens“ ja Nihilist.FM

Pilt: albertoalemanno.eu

Toimetas Annika Urvela