Foto: Anna Shvets / Pexels

Suur hulk tõendeid (võrdlevad uuringud, kvaliteetsed tõendid ja aruandlus, mida peetakse selle analüüsi jaoks asjakohaseks) näitavad, et COVID-19 sulgemised, nn koroonahotellide poliitika, koolide distantsõpe ja kohustuslikud maskid on ebaõnnestunud vahendid, et piirata viiruse levikut või vähendada surmajuhtumeid. Need piirangud olid ebatõhusad ja laastavad ebaõnnestumised, põhjustades tohutut kahju, eriti ühiskonna vaesematele ja haavatavatele. Dr Paul Alexander tegi mahuka kokkuvõtte 400 erinevast uuringust Brownstone´i instituudi lehel juba 2021. aasta lõpus. 

Peaaegu kõik valitsused on proovinud viirusega võidelda kohustuslike piirangute ja meetmete abil, kuid ükski valitsus ei saa väita, et see on õnnestunud. Uuringud näitavad, et maskimandaadid, sulgemised ja koolide distantsõppele saatmine ei ole viiruse levikut märgatavalt mõjutanud.

2021. aasta jaanuaris avaldatud uuringus sedastati: “käesoleva analüüsi raames puuduvad tõendid selle kohta, et piiravad mittefarmatseutilised sekkumised (“sulgemised”) aitasid oluliselt kaasa uute juhtumite kõvera madaldamisele Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal, Iraanis, Itaalias, Hollandis, Hispaanias või Ameerika Ühendriikides 2020. aasta alguses. Oleme seda teadnud juba väga pikka aega, kuid valitsused jätkavad meetmete õigustamist, põhjustades inimestele viletsust, mille tagajärgede parandamiseks kulub tõenäoliselt aastakümneid või rohkemgi.

Ühiskondlikest sulgemistest ja piirangutest saadav kasu on täielikult liialdatud ning kahju meie ühiskonnale ja lastele on olnud tõsine: kahju lastele, diagnoosimata haigused, mille tagajärjeks on aastate jooksul liigne suremus, depressioon, ärevus , enesetapumõtted meie noorte hulgas, sulgemispoliitikast tingitud narkootikumide üledoosid ja enesetapud, sulgemistest tingitud muserdav isolatsioon, psühholoogilised kahjud, koduvägivald ja laste väärkohtlemine, laste seksuaalne väärkohtlemine, töökohtade kaotamine ja ettevõtete pankrotid ning selle laastav mõju, lockdown´ide tõttu hüppeliselt suurenenud surmade arv ning selle mõju naistele ja vähemustele.

Kuidas me siia sattusime? Teadsime, et me ei suuda seda muutuvat viirust kunagi sulgemistega likvideerida ja et see muutub tõenäoliselt endeemiliseks nagu teisedki ringlevad nohu põhjustavad koroonaviirused. Teadsime, et asjale on optimaalne läheneda riskirühmadele keskendudes (fokusseeritud kaitse, nagu on kirjeldatud Great Barringtoni deklaratsioonis) ja mitte carte blanche´i poliitikaga, kui meil oli tõendeid 1000-kordse erinevuse kohta laste ja eakate surmariskis. Teadsime varajase ambulatoorse ravi tõhususest ja edukusest haavatavate inimeste haiglaravi ja surma riski vähendamisel.

Juba varakult oli selge, et töörühmad, meditsiininõustajad ja otsustajad ei lugenud tõendeid, ei olnud teaduse ega andmetega kursis, ei saanud tõenditest aru, ei saanud tõendeid kätte ja olid pimedad. Teadusele, mida sageli juhivad nende endi eelarvamused, ülbus ja ego. Nad on endiselt ümbritsetud puhtast akadeemilisest lohakusest ja laiskusest. Oli selge, et vastus ei olnud rahvatervisega seotud.

Hiljutine uuring kajastab sulgemisühiskonna olemust ja katastroofi meie järeltulijate näitel, vaadeldes, kuidas lapsed (3 kuud kuni 3 aastat vanad) õpivad ja arenevad: “pandeemia ajal sündinud lastel on oluliselt langenud verbaalne, motoorne ja üldine kognitiivne võimekus võrreldes pandeemiaeelselt sündinud lastega.” Teadlased teatasid ka, et “enim on mõjutatud madalama sotsiaalmajandusliku seisuga perede mehed ja lapsed. Tulemused näitavad, et isegi otsese SARS-CoV-2 nakkuse ja COVID-19 haiguse puudumisel mõjutavad COVID-19 pandeemiaga seotud keskkonnamuutused märkimisväärselt ja negatiivselt imikute ja laste arengut.”

Võib-olla on Donald Luskin Wall Street Journali veergudel kõige paremini iseloomustanud seda, mille osas oleme stabiilselt olnud tunnistajaks alates nende ebateaduslike sulgemiste ja koolide kinnipanekute algusest: “Kuus kuud pärast Covid-19 pandeemiat on USA läbi viinud kaks ulatuslikku rahvatervise katset. Esiteks märtsis ja aprillis majanduse sulgemine, et peatada viiruse levik, ja teiseks, alates aprilli keskpaigast, majanduse taasavamine. Tulemused on käes. Kuigi see võib olla vastuoluline, näitab statistiline analüüs, et majandustegevuse sulgemine ei pidurdanud haiguse levikut ja selle taasavamine ei vallandanud teist nakkuslainet.”

Briti Columbia haiguste tõrje keskus (BCCDC) avaldas 2020. aasta septembris täieliku aruande koolide sulgemise mõju kohta lastele ja leidis, et:

1. lapsed moodustavad väikese osa diagnoositud COVID-19 juhtudest, neil on kergem haiguse kulg ja suremus on haruldane;
2. lapsed ei näi olevat peamised SARS-CoV-2 leviku allikad leibkondades või koolides;
3. gripi ja SARS-CoV-2 leviku vahel on olulisi erinevusi. Koolide sulgemine võib olla COVID-19 ennetusmeetmena vähem tõhus;
4. koolide sulgemisel võivad olla rasked ja soovimatud tagajärjed lastele ja noortele;
5. koolide sulgemine suurendab perestressi, eriti naissoost lastehooldajate jaoks.

Kes keegi on nende piirangute osas mõelnud, et neid tehakse selgete teaduslike tõendite taustal, mis näitavad, et rangete ühiskondlike sulgemiste ja piirangute ajal koroonajuhtumite arv tõusis!?

Pandeemiale reageerimine on olnud puhtalt poliitiline.

Brownstone´i instituudi artiklile on dr Alexander lisanud tabeli enam kui neljasajast uuringust/aruandest (koos autori, avaldamisaja ja allika lingiga), mis näitavad, et COVID-19 sulgemised, näomaskide kasutamine, koolide sulgemine jt meetmed olid valdavas osas ebatõhusad ning põhjustasid korvamatut kahju. “Lukustamine oli ebatõhus, koolide sulgemine oli ebatõhus, maskimandaadid olid ebatõhusad ning maskid ise olid ja on ebatõhusad ja kahjulikud,” kommenteerib dr Alexander ise.

Saad nende 400+ tõestusmaterjaliga tutvuda siin:

More Than 400 Studies on the Failure of Compulsory Covid Interventions (Lockdowns, Restrictions, Closures)

Allikas: Brownstone´i intstituut, lingid artikli sees

Toimetas Mariann Joonas