Küprose järel peetakse euroala uueks võimalikuks kriisiriigiks Sloveeniat, mille pangad on suurtes võlgades ja mille päästmiseks on juunis vaja teha uusi laene, vahendab BNS.

Kahtluste hajutamiseks on Sloveenia valitsus kolmapäeval ja neljapäeval kinnitanud, et ei kavatse Euroopa Liidult abipaketti taotleda. Sloveenia peaminister Alenka Bratušek ütles parlamendis, et valitsus kavatseb pangasektorit reformida ja vältida rahvusvahelist abi. Peaministri kinnitused turge ei veennud: riigi 10-aastaste võlakirjade intress kerkis 6,382 protsendile.

Sloveenia majandus on nelja aasta jooksul olnud kaks korda languses. Paljud firmad on läinud pankrotti ja see on kasvatanud pankade laenukahjumeid. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on prognoosinud, et Sloveenia vajab sel aastal kolm miljardit eurot ja pangad veel lisaks miljardi.

Sloveenia president Borut Pahor on teinud parlamendile ettepaneku arutada IMF-i nõunik Bostjan Jazbeci kinnitamist Sloveenia keskpanga uueks presidendiks, kui praeguse presidendi Marko Kranjeci volitused juulis lõpevad. Jazbec on ühtlasi Ljubljana ülikooli abimajandusprofessor.

The Guardian pakub pärast Sloveeniat välja ka juba uued abivajajad, kelleks võiksid Capital Economicsi hinnangul olla Malta ja Luksemburg.

Allikad: BNS, Guardian

Toimetas Mariann Joonas