Välisminister Urmas Paeti sõnul valmistab Euroopa Liit ette uut laialdast strateegiat Afganistanis, mis hõlmab perioodi 2014. aasta teisest poolest kuni 2016. aastani. Kuid kas Euroopa Liidul, USA-l, ÜRO-l ja NATO-l on tegelikult seaduslikku õigust teise riigi siseasju korraldada?

“Euroopa Liit peaks jätkama abi andmist valdkondades, kus me saame midagi ära teha ja kus meil on juba koostöökogemus Afganistanis. Lisaks õigusriigi ja kohtusüsteemi tugevdamisele, tsiviilpolitsei arendamisele, avaliku halduse võimekuse tõstmisele, majandusliku ülemineku ja regionaalse koostöö edendamisele, peaks just inimõiguste kaitse, eelkõige naiste õiguste kaitse ja edendamine, jääma jätkuvalt meie prioriteetideks,“ märkis Eesti välisminister.

Paeti sõnul on aprillis toimuvate Afganistani presidendi- ja kohalike omavalitsuste valimiste vaba, õiglane ja usaldusväärne korraldamine riigi tuleviku jaoks võtmetähtsusega. “Afganistanil tuleb pingutada, et oleks tagatud julgeolek, valimispettuste vältimine ning naiste kaasatus valimistel,“ lisas ta.

Euroopa Liit jätkab Afganistani toetamist nii valimiste korraldamisel kui ka ühiskonna stabiliseerimisel ja arendamisel laiemalt. Uus strateegia tuleb koostada tihedas koostöös ÜRO, NATO ja teiste partneritega.

Euroopa Liidu välisasjade nõukogu võttis vastu järeldused Afganistani kohta, milles on määratletud Euroopa Liidu edasised eesmärgid Afganistani suunal: edendada rahu, julgeolekut ja stabiilsust nii Afganistanis kui ka regioonis; edendada demokraatiat, majandus- ja inimarengut, õigusriiki ja inimõigusi, eriti naiste õigusi; parandada juurdepääsu tervishoiule ja haridusele. Samuti rõhutatakse, et uus strateegia peaks olema piisavalt paindlik ja see vaadatakse üle vastavalt arengutele Afganistanis.

Uus strateegia peaks arvesse võtma Tokyo raamistikku ja EL-i ja Afganistani partnerluslepingut, see peaks sisaldama tegevuskava konkreetsete tulemitega ning selget liikmesriikide ja Euroopa Liidu vahel koordineeritud tööjaotust, sh arvestades koostööd NATO ja ÜRO-ga. Strateegia peaks olema valmis kinnitamiseks 2014. aasta teises kvartalis.

Euroopa Liit on olnud üks suurematest Afganistani arengusse panustajatest. Aastatel 2002–2011 eraldati Afganistani abistamiseks 2,5 miljardit eurot, sealhulgas 500 miljonit eurot humanitaarabiks. Eesti suurendas 2013. aastal oma arengukoostöö toetust 1,4 miljoni euroni, olles lähtunud Afganistani  valitsuse poolt seatud eesmärkidest. Eesti panustab peamiselt läbi ARTF-i, kahepoolsetes projektides on Eesti keskendunud hariduse, turvalisuse ja heade valitsemistavade valdkondadele.

Allikad ja lisalugemist: BNS, KUNA

Foto: crossed-flag.pins.com

Toimetas Mariann Joonas