Euroopa Parlament võttis häältega 534 :  25 vastu võrguneutraalsuse seaduse eelnõu, millega keelatakse internetiteenuse pakkujatel (ISP) eelistada kindlaid teenuseid ja veebilehti. Eelnõus viidi läbi mitmed parandused, millega eemaldati seaduslüngad, mida ISP-d ja muud ettevõtted oleks saanud enda kasuks rakendada ning fikseeriti võrguneutraalsuse kindlad definitsioonid.

Veebruari lõpus kirjutasime EL-i võrguneutraalsuse seaduse eelnõust selle algsel kujul ning sellest, kuidas see ohustas internetivabadust. Õnneks viisid Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatlikud, liberaalsed, rohelised ja vasakpoolsed liikmed eelnõus läbi parandusi, millega lapiti seaduslünkasid. Sealhulgas keelati ISP-del klassifitseerida kindlaid teenuseid lisaraha eest saadavateks “eriteenusteks”.

Võrguneutraalsuse definitsioon

Uue eelnõu kohaselt ei tohi ISP-d anda rohkem raha maksnud ettevõtetele kiiremat laadimiskiirust ning need ei tohi blokeerida ega aeglustada nende endi toodetega konkureerivaid teenuseid nagu Skype või WhatsApp. Eelnõus on kirjas ka nõue keelustada 2016. aastaks Euroopa Liidus “roamingu” ehk rändlusteenuse eritasud. See tähendab, et kogu Euroopa Liidus oleks tulevikus ühtne telekommunikatsiooniteenuste turg, kus igas riigis saab sama hinnaga teha kõnesid, saata sõnumeid ning kasutada internetti.

Uue eelnõu paranduse 234 kohaselt saab võrguneutraalsust defineerida järgmiselt: “Võrguneutraalsus tähistab põhimõtet, mille kohaselt kogu internetiliiklust koheldakse võrdselt, ilma diskrimineerimiseta, piiranguteta või sekkumiseta, iseseisvalt selle saatjast, vastuvõtjast, tüübist, sisust, seadmest, teenusest või rakendusest.” Parandus 235 kehtestas ka “eriteenuste” definitsiooni, tagades selle, et ISP-d ei saa ise otsustada, et näiteks Netflix ei ole enam tavapärane internetiteenus ning hakata selle eest lisaraha küsima.

Ajalooline hääletus

Euroopa Komisjoni asepresidendi Neelie Kroesi sõnul oli toimunud hääletus ajalooline ning tarbijate õiguste ja internetivabaduse eest seisjad tervitavad seda. Kuigi eelnõu vastuvõtmist nähakse kui suurt võitu, on jäänud internetivabaduse eest seisjate südamele kaotatud punkt, mis oleks selgelt määratlenud seda, kuidas võrguneutraalsust jõustada.

Eelnõuga on rahulolematud erinevad telekommunikatsioonifirmad, kelle sõnul ei võimaldata neile süstemaatiliselt vajalikke kasumeid innovatsiooniks ja uutesse mahtudesse investeerimiseks. Ettevõtete sõnul vähenevad Euroopa firmade kasumid võrreldes USA ja Aasia omadega ning Euroopa seadused halvavad nende võimet investeerida infrastruktuuri, mida on vaja, et aidata Euroopa tagasi majanduskasvu teele.

Eelnõul tuleb seaduseks saamiseks veel paar takistust ületada. Selle peab heaks kiitma ka uus Euroopa Parlament, mille valimised toimuvad maikuus ning Euroopa Liidu Nõukogu.

Allikad: Gigaom, Softpedia, ABC News

Foto: dw.de

Toimetas Marlen Laanep