Troika tuli esimest korda kokku 2010. aastal, et anda abipakett raskustesse sattunud Kreekale. Kreeka sai 110 miljardit eurot, kuid ka karmi kärpeplaani, mis suurendas töötust ja ebavõrdsust. Kasinusmeetmetest polnud siiski abi ja juba 2011. aastal sekkus troika uuesti, mis vallandas riigis suured protestid. Praegu on Kreekas töötuse määr üle 27%.

Troika alternatiivina näevad europarlamendi majanduskomisjoni raportöörid läbipaistvat Euroopa Liidu organit, millel oleks aruandmiskohustus Euroopa Parlamendile. Troikal aruandmiskohustust pole ja nii tekib õigustatud küsimus, kuidas nad võivad vastu võtta otsuseid, mis mõjutavad miljonite inimeste igapäevast elu.

Üks parlamendile aru andnud troika esindajatest, Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn tõrjus parlamendiliikmete kriitikat troika läbipaistmatust tööstiilist. Rehni sõnul oleks Kreeka kriisi võinud vältida, kui valitsusjuhid nõustunuks Eurostatile auditeerimisõiguse andmisega, mida komisjon soovis juba 2005. aastal. Kui Kreeka majanduse tegelik seis selgus, ei olnud troika kiirele tegutsemisele enam alternatiivi.

“Praktikas polnud teist valikut. Alternatiiv oleks olnud majanduse vabalangemine, mis oleks olnud halvem lahendus nii Kreekale kui Euroopale. Kindlasti ei ole meie töö troikas olnud alati ideaalne, sest elame ebatäisuliks maailmas. Sellegi poolest on meie strateegiad taganud majanduse elavnemise ja riigid väljuvad edukalt programmidest,” rääkis Rehn.

Allikad: ERR, Daily Sun

Foto: venitism.blogspot.com

Toimetas Maarja Aljas