Tsunami ja maavärina põhjustatud tuumakatastroof Fukushimas näib olevat katastroof, millel ei ole lõppu. Lisaks merevee saastamisele lekib sealt radioaktiivset saastet ka atmosfääri.

Uudisteportaali Asia One andmetel andis Fukushima tuumajaama omanik TEPCO 5. aprillil teada, et 120 tonni radioaktiivselt saastunud vett on tuumajaama maa-alusest hoidlast välja lekkinud. Hinnanguliselt sisaldab lekkinud vesi umbes 710 miljardit bekrelli radioaktiivset materjali, mis teeb sellest kõige suurema radioaktiivse lekke Fukushima tuumajaamast.

13 000 tonni saastunud vett transporditi lekkivast hoidlast välja teise hoidlasse. Kuna algse hoidla maht on 14 000 tonni, siis on arvatud, et lekke põhjustas see, et hoidla jäi sinna suunatud vee jaoks lihtsalt liiga väikeseks.

Ka tehase lähedusest võetud pinnaseproovid näitasid normist kõrgemat radioaktiivset saastatust, kuid TEPCO ametnikud ei kiirustanud oma proovide tulemusi avalikustama. Saastunud vee leke avastati pärast seda, kui veehoidlat katvate kihtide vahelt leiti saastunud vett, mis ei oleks tohtinud seal olla. Arvatakse, et hoidla ehitamisel on tehtud vigu või on kattekihte kahjustatud.

15. aprillil kirjutati Science Daily uudisteportaalis, et teadlased püüavad ikka veel kahjustuste ulatuslikkust hinnata. Kõige olulisem on määrata, kui palju ohtlikku materjali pääses atmosfääri. Jaapani aatomienergia agentuuri teadlaste arvates oli esialgsed näidud liiga madalad.

Fukushima on tuumasõda ilma sõjata

Tuumaenergia ja keskkonnaekspert Rosalie Bertell on oma raamatus “No Immediate Danger: Prognosis for a Radioactive Earth” (Pole otsest ohtu: radioaktiivse Maa prognoos) kirjutanud, et kui avalikkus mõistaks tuumasaaste tegelikku ohtu tervise ja keskkonna osas, keelduksid inimesed iseenda surmaga passiivselt koostööd tegemast.

Tema arvates on tööstuslik radioaktiivne saaste suurem kui Tšornobõli katastroofi tagajärjel tekkinud saaste hulk ja tuumaenergia reklaamimine puhta energiana on valepropaganda. Ei ole olemas inimesele turvalist radioaktiivse saaste hulka – on selge, et igasugune kiirgus kahjustab rakke ja küsimus on pigem selles, millisest piirist alates inimesed sellest hoolima hakkavad.

Professor Michel Chossudovsky on nimetanud Fukushimat tuumasõjaks ilma sõjata – see on salajane ülemaailmne tuumasaaste kriis. Ameerika tuumaallveelaevastiku looja admiral Hyman Rickover kirjeldas tuumarelva kui midagi, millest loodus püüdis lahti saada, et elu Maal oleks võimalik. “Iga kord, kui me toodame radiatsiooni, vallandame tohutu jõu. Mõningatel juhtudel jääb see püsima miljarditeks aastateks ja ma usun, et inimrass hävitab iseenda,” ütleb ta.

Merevee radiatsiooni tase Fukushima ümber ei näita märke vähenemisest, vastupidi – mitu aastat pärast katastroofi leitakse piirkonna kaladest aina kõrgemaid radiatsiooni näitajaid. Hinnanguliselt 160 000 jaapanlast ei ole saanud naaseda oma kodudesse, Jaapani lastel diagnoositakse aina tihemini kilpnäärmekasvajaid ning nn Fukushima sündroomi tagajärjel on surnud farmiloomi. Liblikatel ja teistel putukatel on Fukushima piirkonnas leitud geneetilisi mutatsioone, nende lühike elutsükkel võimaldab geneetilistel muutustel esile tulla varem kui inimestel või teistel imetajatel.

Allikad: Natural News, Asia One, Global Research, Activist Post, Science Daily

Foto: Think Progress

Toimetas Katrin Suik