Foto: OWID + Canva

Kuigi iga nädal toob üle maailma aina enam uusi vaktsineerituid, kasvab sama hooga ka nakatunute arv. Muidugi ei saa teha sellest mingit lõplikku järeldust, kuna igas riigis on testimisnõuded erinevad, kuid küsimusi tekitavad need näitajad igal juhul. Alloleva tabeli koostamiseks on kasutatud Oxfordi ülikooli andmebaasi Our World in Data.

“Kui pärast kolme “väga tõhusat“ vaktsiinidoosi saadakse ikkagi koroona, on inimestel õigus kahelda ja küsimusi esitada – vastasel korral oleme koroonaga teadusest väga kaugele liikunud. Koroonavaktsiinid ei tohi olla kriitikavabad ning praegused vaktsiinid ei tohi saada monopoolset seisundit,” kirjutab oma tänases artiklis Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Villu Zirnask.

Milliseid küsimusi tekitavad antud andmed sinu jaoks?

Vaktsineeritud nakatunuid on niivõrd palju, et riigid ei pane neile enam lähikontaktsete korral isegi isolatsiooninõuet – näiteks on nõnda otsustanud talitada Belgia.

Prantsusmaal piirangute leevenemist näha pole. President Emmanuel Macron hoiatas, et kavatseb teha raskeks nende inimeste elu, kes pole Covid-19 vastu vaktsineeritud. “Ma tõesti tahan neid “tülitada” ja me jätkame seda – lõpuni,” ütles Macron ja lisas, et kuigi ta ei vaktsineeri “jõuga”, loodab ta inimesi julgustada “piirates nii palju kui võimalik nende juurdepääsu ühiskondlikule elule”.

Oxford-AstraZeneca Covid-19 vaktsiini kaaslooja ja Briti vaktsineerimiskomitee (JCVI) juht, professor Andrew Pollard panustas aga hiljutises intervjuus kainele mõistusele: “Me ei saa vaktsineerida tervet planeeti iga nelja või kuue kuu tagant. See ei ole jätkusuutlik ega ka realistlik,” rõhutades, et keskenduda tuleks eelkõige riskirühmadele selmet manustada doose kõigile 12-aastastele ja vanematele.

Allikad: lingid artikli sees

Foto: OWID + Canva

Toimetas Mariann Joonas