Foto: Von Foto: Axel Hindemith, CC BY 3.0, Wikimedia Commons

Hamburg-Eppendorfi Ülikooli Kohtumeditsiini Instituudi direktor ja professor dr Klaus Püschel leiab, et on aeg leida võimalus, kuidas koroonaviirusega koos eksisteerida ja tavapärase elu juurde tagasi pöörduda.

Nii ütles ta hiljutises intervjuus terviseväljaandele Apotheken Umschau, mis on Saksamaal 1956. aastast ilmuv populaarteaduslik apteekide kliendiajakiri.

Minu nimi on Klaus Püschel. Olen Hamburgi regiooni kohtuarst ja töötan paralleelselt ka ülikooli õppejõuna, olen seega vastutav üliõpilaste ja teadlaste koolituse eest. Ja kõige toredam minu töö juures on see, et kõik põnevad juhtumid Hamburgi piirkonnas on minu pärusmaa.

Olen veendunud, et viirusnakkused mõjutavad jätkuvalt Saksamaad. Kuid ma arvan, et me peame oma suhtumist muutma, me peame õppima sellega elama ja tagasi normaalsusesse pöörduma, eriti arvestades noori inimesi, õpilasi ja lasteaia lapsi.

Haiglates peaksime keskenduma paljudele teistele meditsiinilistele probleemidele. Me ei peaks koroona-teemale liigset tähelepanu pöörama. Meil ei ole tegemist haigusega, mida me väga kartma peaksime. Me peaksime sellesse suhtuma nagu teistesse viirusnakkustesse. Ma ei arva, et meil oleks võimalik kiiresti vastav ravi või vaktsiin leida. Seetõttu on meil vaja leida võimalus, kuidas koroonaviirusega koos eksisteerida ja tavapärase elu juurde tagasi pöörduda.

Miks te Robert Kochi Instituudi soovituse vastaselt viisite läbi pandeemia alguses Covid-19-sse surnute lahkamise?

Oluline on, et me õpiksime nii surnutelt kui ka elavatelt. Ja kui me tahame haigusest paremini aru saada, siis peame seda hoolikalt uurima ja ennekõike uurima lähemalt just negatiivseid protsesse, ehk surmajuhtumeid. Seetõttu on see kohtuarsti ja patoloogi seisukohast ütlematagi selge, et surnuid tuleb uurida. See on hädavajalik. Oleme pühendunud teadusele, uurimustööle ja inimestele. Minu jaoks on see tegelikult ametialase au küsimus. Siin pole kahtlustki, et me peame surnuid uurima ja siis me suudame ennast ka viiruse eest kaitsta.

Meil pole kunagi olnud mingeid piiranguid nõutavate tööriiete ja maskide osas. Tänaseks pole ei kohtumeditsiinis ega üheski mulle teadaolevas patoloogiainstituudis esinenud ühtegi nakkust seoses tegevusega sektsiooniruumides. Nii et hügieeniseisukohast pole probleemi.

Soovin siinkohal veelkord rõhutada, et kokkupuutel koroonaviirusesse surnuga ei ole erilist nakatumise ohtu. Kui siiski selline hirm on, siis võib surnule näiteks kaitsemaski ette panna. Ja isegi kui neid siis liigutada, ei levi viirus suu ja nina piirkonnast kuhugile mujale. Seega ei pääse viirus surnukehast välja. Seetõttu võib surnukehale läheneda, ilma ennast ohtu seadmata. Sugulased võivad tavapäraselt lahkunuga hüvasti jätta. Me ei peaks surnuid kartma. Me võime neid ka puudutada, kui me pärast hoolikalt käsi peseme.

Ja me peaksime olukorra negatiivse arengu juures, nii palju kui võimalik normaalset elu säilitada, ilma pideva hirmutundeta. Hetkeolukord näitab, et meie suhtumises on selgelt midagi paigast ära.

Allikas: Apotheken Umschau Youtube´i kanal

Foto: Canva

Toimetas Hando Tõnumaa