2011. aasta lõpus algatas Punane Rist mitme miljoni dollarilise kampaania, edendamaks Haiti vaeseid piirkondi, mida tabas aasta tagasi tugev maavärin. Kuigi Punane Rist kogus annetustena ligi pool miljardit dollarit, selgus, et tegelikkuses pole nad Haitis läbi viinud ühtegi programmi lubatud mahus ning Haiti abistamiseks mõeldud raha suunati tagasi USA-sse. Lekitatud kirjavahetustest ja dokumentidest on selgunud, et annetustest maksti MTÜ suuri võlgu. Punase Risti läbikukkumise põhjuseks peetakse ennekõike kompetentsuse puudumist, halba majandamist ja ahnust.

Uuriva ajakirjanduse üks lipulaevu ProPublica on aastaid uurinud Punase Risti tegemisi Haitil ning seda, kuhu abistamiseks mõeldud raha kadus. Lekitatud andmete ning kohalike külastamisega leiti rohkelt tõendeid sellest, et Punane Rist on oma maine nimel märkimisväärselt ülehinnanud oma sekkumist ja positiivset mõju Haitile. Näiteks lubas Punane Rist 2011. aasta lõpus projekti LAMIKA (kreooli keeles akronüüm lausele “parem elu minu naabruskonnas“) raames ehitada sadu püsivaid kodusid, kuid tänase päevani pole Campechesse ehitatud ühtegi maja. Paljud inimesed elavad siiani roostetanud metallilehtedest ehitatud hüttides, kus puudub ligipääs joogiveele, elektrile või algelisele sanitaarsusele. Ometi väidab Punane Rist, et nad on loonud majasid üle 130 000le inimesele. Tegelikkus ning Punase Risti väited erinevad drastiliselt: Punane Rist on kogu Haiti peale ehitanud vaid 6 püsivat maja. Ülespuhutud numbrite kohta on Punane Rist kongressi arupärimisele vastanud, et kuigi neilt küsiti, mitu maja nad ehitasid, saab püsivate kodude pakkumist saavutada ka paranduste, rendiabi ja traditsiooniliste varjupaikade abiga. Lihtsustatult öeldes, Punane Rist väidab, et nende pakutud arv on nii suur, kuna selle hulka saab arvestada kõik inimesed, kes on ka kaudselt saanud neilt näiteks nõuandeid või õpetust maja ehitamiseks ja parandamiseks.

Väljamõeldud majad pole Punase Risti ainukeseks apsakaks Haitil. Uurimused ning lekitatud memod ja kirjavahetused on paljastanud ka teisi möödalaskmisi, mille on Punane Rist ise tekitanud ning mis on mõnel juhul põhjustanud ka hukkunuid. Üheks probleemide allikaks oli MTÜ soov palgata kohalikku keelt ja asjaolusid mõistvate haitilaste asemel ameeriklasi, kes 2011. aasta Haiti programmi direktori Judith St. Forti sõnul tegid Haiti töötajate kohta “väga häirivaid“ märkuseid. Näiteks oli leitud, et mõned palgatutest polnud piisavalt tugevad ja seetõttu ei peaks Punane Rist tähelepanu pöörama ühegi haitilase CV-le. Võõramaalaste ning teiste gruppide palkamine viis suure osa annetatud rahast tagasi ameeriklaste kätesse ning jättis olukorra eest vastutama mittepädevad isikud. Samuti olid välismaalastele reserveeritud kõrgematel ametikohtadel nagu projektijuhtidel kulukad hüved nagu majutus, toit, kojusõidud, puhkused jm, mis Punase Risti haldusdokumendi kohaselt summeerus 140 000 dollarini aastas. Haitilaste tippameti – inseneri – kompensatsioon oli vaid 42 000 dollarit aastas. Lisaks suunati projektidele määratud rahadest suur osa mujale, näiteks haldus- ja organiseerimistasudeks ning Haiti ülesehitamisele jäi üha vähem ressursse.

Punane Rist püüdis mainekriisist üle saada Haiti abil

Kui Haitit tabas laastav maavärin 2010. aasta jaanuaris, vaevles Punane Rist mainekriisi käes, mis oli tekkinud pärast 9/11-s, orkaan Katrinas ja supertorm Sandys kannatanute abistamise plaanide halvast teostusest. Punase Risti töötaja sõnul nähti MTÜ siseselt Haiti katastroofi kui suurepärast rahakogumise võimalust ning koheselt kasutati selleks suurt nimekirja kuulsuseid, sealhulgas Michelle Obamat. Erinevalt teistest heategevusorganisatsioonidest, jätkas Punane Rist raha kogumist ka pärast hädaabi andmiseks vajaliku summa saavutamist ning antud annetused aitasid grupil kustutada oma üle 100 miljoni dollarilist puudujääki. Seejärel algatati ulatuslik mainekampaania, kus anti lubadusi Haiti ülesehitamiseks, majade, haiglate, koolide rajamiseks ning toidu-, meditsiini-, ja sanitaarabi andmiseks. Kui aga ProPublika palus Punasel Ristil näidata neile Haitis nende projekte ja töö tulemusi, MTÜ keeldus. Seepeale asusid ajalehe töötajad ise teele Campechesse, kus kohalikud näitasid neile Punase Risti töö reaalsust.

Kohaliku kogukonna juht Jean Jean Flaubert kurtis piirkonna arengu puuduse ning välistöötajatele makstud kõrgete palkade üle. Flauberti sõnul oli Punane Rist lubanud Campechet täielikult muuta, kuid tema ei mõista, mis muutusest sai juttu olla. MTÜ algse plaani kohaselt sooviti keskenduda kodude ehitamisele ning seesmise ettepaneku kohaselt plaaniti ehitada 700 põrandate, käimla, dušši ja vihmaveekogumissüsteemiga maja. Hooned pidid valmima 2013. aasta jaanuariks, kuid siiani pole neist rajatud ühtegi. Kui Flaubertile näidati Punase Risti veebilehelt inglisekeelset pressiteadet antud projekti kohta, oli ta üllatunud, kui sai teada, et projekti eelarve oli 24 miljonit dollarit ning et see on määratud lõppema järgmisel aastal. Flauberti sõnul oli ta šokeeritud, sest mitte ainult polnud Punane Rist teinud midagi, mis nad olid lubanud, vaid nad olid otsustanud ka järgmine aasta lahkuda. Punane Rist ise väitis, et nad olid kogukonnajuhtidele rääkinud lõppkuupäevast ning süüdistas ProPublicat kogukonnas pahatahtlikkuse tekitamises.

Läbikukkunud Haiti projektid

Tänaseni on Punane Rist tühistanud või vähendanud mitmeid Haiti projekte, näiteks ehitatakse üks tee ning mõned olemasolevad majad on saanud tugevdust maavärinate vastu. 2013. aastal tühistati 2011. aastal USAID-iga sõlmitud 30 miljoni dollariline partnerlusleping infrastruktuuri rajamiseks Punase Risti loodud majade juurde. Märtsis anti seesmine hinnang suurprojektile, mis pidi taastama teid vaestes maakohtades ning aitama neil saada puhast vett ning sanitaartingimusi, mille kohaselt 13 miljoniline projekt on põrunud. Elanike sõnul pole midagi tehtud, et aidata neil saada ligipääsu veele või infrastruktuurile. Punane Rist algatas ka kätepesemise tähtsusest rääkiva kampaania, kuid seesmine hinnang märkis, et projekt oli kasutu, kui inimestel polnud ligipääsu veele ega seebile.

Kätepesu kampaania on seotud ka Punase Risti suurima põrumisega, mille tagajärjel hukkus üle 6000 inimese. Nimelt vallutas Haiti üheksa kuud pärast maavärina toimumist koolerapuhang ning Punane Rist plaanis sellele vastata seebi ning suukaudsete rehüdreerimissoolade jagamisega. Kahjuks see plaan jäi halvatuks Haiti programmi juhi memo kohaselt “kõnetamata jäävate sisemiste probleemide“ tõttu. 2011. aasta septembriks oli koolera tapnud üle 6000 inimese ning Punase Risti projekt oli sisemise dokumendi järgi “väga ajakavast maas“. Ometi Punane Rist on väitnud, et nende abiprojekt (sealhulgas ka vaktsineerimise kampaania) on jätkunud aastaid ning aidanud miljoneid haitilasi. Kooleravastast võitlust juhtinud Haiti vee ja sanitaarsuse ametniku Paul Christian Namphy sõnul omasid Punase Risti ja teiste MTÜ-de varajased läbikukkumised laastavat mõju ning tegelikkuses poleks pidanud keegi seetõttu hukkuma.

2010. aastal Punase Risti Haiti varjupaikade programmi juhi Lee Malany sõnul oli suureks probleemiks igasugune ekspertiisi puudumine. Tema sõnul tahtsid ametnikud teada, millised projektid looksid kõike paremat populaarsust, mitte millised looks kõige rohkem maju. Ta astus oma töölt tagasi juba järgmisel aastal, sest leidis, et tal pole nii mingit põhjust programmi jääda. Mainekampaania osana lubas Punane Rist ka olla oma rahaasjades läbipaistev ning anda doonoritele täpselt teada, kuhu nende raha läks. Ometi pole seda tegelikkuses juhtunud. Hiljutises Kongressi arupärimises uuriti, kui palju annetustest kogutud raha andis Punane Rist teistele gruppidele, kes tegid ise päris tööd Haitis ja kuigi MTÜ andis selle info senaator Grassleyle, paluti tal infot mitte avaldada. Punane Rist väitis poliitikule, et nende lepingud teiste gruppidega “ei luba neil avalikustada rahalist infot meediale või doonoritele“. Ka MTÜ avalikud raportid pakuvad vaid laialdasi kategooriaid selle kohta, kuhu 488 miljonit annetatud dollarit läksid. Punane Rist on aga korduvalt keeldunud paljastada spetsiifilisi projekte ning nende tulemusi.

Allikad: ProPublica 1, 2, The Washington Post

Foto: redcross.ca

Toimetas Allar Pajuste

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.