Bosnia ja Hertsegoviina on väga erakordne riik, mille keeruline administratiivsüsteem ajab silme eest kirjuks. Näiteks on riigil lausa kolm presidenti – horvaat, bosnialane ja serblane, kes vahetavad eesistujat iga kaheksa kuu tagant. Riik on jagatud kaheks peamiseks eraldiseisvaks administratiivüksuseks, millel on loomulikult ka täiesti eraldiseisvad valitsusüksused. Lisaks on riigis veel üks eripiirkond ja kümme kantonit. Ülibürokraatlik riigikorraldus on viinud aga väga levinud korruptsioonini, mis on halvanud ka majanduse. Sellel nädalal toimusid riigis üle aastate suurimad rahutused.

Meeleavaldused said alguse kolmapäeval, kui Tuzla piirkonnas protesteeriti tehaste privatiseerimise ja mahamüümise vastu. Tööstus oli andnud tööd suurele hulgale piiirkonna elanikele. Niigi on Bosnia ja Hertsegoviinas töötus ülikõrge, ulatudes 40 protsendini, kusjuures noorte hulgas lausa 57 protsendini. Kohalik meeleavaldus levis aga üle kogu riigi ja kulmineerus reedel mitmete valitsushoonete süütamisega. Muuhulgas pandi tuli otsa pealinnas Sarajevos asuvale presidendikantseleile.

Bosnia vilets majanduslik olukord ja pidevad korruptsioonijuhtumid on juba pea 20 aastat bosnialaste kannatust proovile pannud. Töötus on kõrge, pensionid on naeruväärsed ja kunagised õitsvad tööstusüksused on jupihaaval maha müüdud. Tõusevad vaid bürokraatide armee palgad.

Mässavad bosnialased nõuavad praeguste võimukandjate tagasiastumist ning ümberkorraldusi riigiaparaadis ja selle nädala sündmused on ilmselt algus suuremale rahvaliikumisele.

Allikad: Aljazeera, BBC, BNS

Foto: eastethnia.wordpress.com

Toimetas Maarja Aljas