Hiina riikliku vähiregistri 2012. aasta andmete kokkuvõte, mis avaldati hiljuti kohalikus meedias, on sünge: igas minutis diagnoositakse üle terve Hiina keskmiselt kuuel inimesel vähk. See tähendab ööpäeva kohta üle 8500 uue vähijuhtumi. Vähki haigestumine ja suremine on oluliselt suurenenud ka noorte hulgas. See on esimene kord, kui Hiinas ametlik statistika avalikustatakse.

See dramaatiline vähiepideemia on 30 aasta pikkuse ohjeldamatu majandusarengu tulemus – majandusnäitajate kõrval on jäänud tähelepanuta keskkond ja inimeste tervis. Üks Hiina sotsiaalvõrgustiku kasutaja on kinnitanud, et teab oma kodulinnas väga palju 30–50 aasta vanuseid inimesi, kes on viimastel aastatel saanud mingit tüüpi vähi diagnoosi. Kõige enam on diagnoositud kopsuvähki, sellele järgnevad kõhu-, jämesoole-, maksa- ja söögitoruvähk.

Kuigi paljude jaoks on selle uuringu tulemused olukorra tõsiduse alles nüüd välja toonud, pole suure hulga inimeste jaoks selles mitte midagi uut. Võttes arvesse ainuüksi seda, kui suur hulk tõsiseid terviseskandaale on viimastel aastatel Hiinas lahvatanud, ei tohiks selline vähistatistika kellelegi üllatusena tulla.

Enamus hiinlasi tarbib teadlikult või teadmatult väga saastatud toitu ja vett ning hingab suurlinnades väga saastunud õhku. Pekingis on perioode, kui sudu on nii tihe, et elanikele edastatakse ametlik hoiatus püsida siseruumides. Teadlane Geoff Hiscock on Hiina majanduse teemal kirjutanud juba 30 aastat: ta leiab, et Hiinast on saanud maailma suurim tööstuspiirkond, kuid seda keskkonna saastumise hinnaga, jättes 1,35 miljardit hiinlast ilma puhtast veest, toidust ja isegi õhust.

Peking ja paljud riigi kirdepiirkonnad kannatavad veepuuduse all, sisemaade linnad on kurikuulsad oma saastunud õhu poolest ning maapiirkonnad on saastunud tööstuste ja kaevanduste mürgiste jäätmetega. Lõuna-Hiinat aga laastavad happevihmad ja loomade haigused.

Allikad: France24, Epoch Times

Foto: www.weather.com

Toimetas Katrin Suik