See ei ole enam uudis, et Hiinast on saamas uus globaalselt juhtiv jõud. Ajal, mil lääne tsivilisatsioon lämbub iseenda ahnuse käes, jätkab Hiina USA võlgade ostmist ja maailma loodusvarade enda kätte haaramist. Uus projekt teel maailmavalitsemise poole on riiklik geneetilise arendamise plaan.

Geenitehnoloogia instituudis BGI Shenzhen on teadlased kogunud 2000 maailma targima inimese DNA proovid ning terve genoomi järjestust analüüsides püütakse leida alleelid, mis määravad inimese intelligentsuse. Väidetavalt on teadlased oma eesmärgile üsna lähedale jõudnud ning kui see saavutatakse, siis on embrüote sõeluurimise teel võimalik välja valida kõige nutikamad ja tõsta iga põlvkonna intelligentsuse taset 15 IQ-punkti võrra.

Evolutsioonipsühholoog ja New Yorgi ülikooli lektor Geoffrey Miller on üks neist 2000-st, kes annetasid oma DNA proovi. Portaali VICE.com ajakirjanik intervjueeris Millerit sel teemal.

Sünnidefektiga laste väljasõelumisest genoomi uurimiseni

Milleri sõnul on eugeenika olnud Hiinas üks teaduslikke suundi juba hilistest 1970-ndatest, kui Deng Xiaoping asus kommunistliku partei liidritoolile. Erinevalt senisest poliitilisest suunast, mis keskendus majanduse haldamisele, pööras too valitseja suurt tähelepanu inimressursside kvaliteedile ja kvantiteedile. See algas laialdaste ultraheliuuringutega, et sõeluda välja võimalike sünnidefektidega lapsed juba sünnieelselt ning on tänaseks jõudnud inimese genoomi uurimiseni.

BGI Shenzhen on kõige suurem geneetika uurimise instituut Hiinas ja võimalik, et isegi kogu maailmas. Käesolev projekt on nimetatud kognitiivse geneetika projektiks ning väidetavalt avalikustatakse selle tulemused õige pea. Uuringus osalejad valiti peamiselt Hiina ja Euroopa päritolu inimeste hulgast.

Hiina teadlased loodavad selle uuringu tulemuste põhjal olla võimelised viljastanud munarakku pärast esimesi rakkudeks jagunemisi testida selles osas, kas geneetilise koodi põhjal võiks eeldada, et sellest areneb tark laps. Seda ei saa nimetada geneetiliseks muundamiseks, sest geene ei mõjutata kuidagi. Teoorias soovitakse testida sama paari mitmeid viljastunud embrüoid, et leida üles neist kõige targem. Üle mitme põlvkonna annaks see tulemuse, et rahvastiku intelligentsus suureneks eksponentsiaalselt.

Hiina geneetikud lääne kolleegidest ees

Sama uuring avab potentsiaalselt ukse ka inimese genoomi muundamisega seotud uuringutele. Kuid see oleks pikaajalisem ja mahukam töö. Arvatakse, et selle käesoleva uuringu tulemuste praktilisse kasutusse võtmiseni läheb vähemalt 5–10 aastat. Sama tehnoloogia põhjal saab luua protsessi, sõelumaks välja ka muid spetsiifilisi omadusi nagu juuste või silmade värv.

Hiina geneetika on lääne teadlaste saavutustest selles osas kõvasti ees. Kuigi tehniline ja statistiline võimekus on lääne teadlastel sama hea, siis hiinlased koguvad algset infot suuremas mahus ning teaduslikud tulemused saavad palju kiiremini valitsuse poliitika osaks. Läänes kohtab selline töö ideoloogilist vastupanu, kuid Hiinas enamjaolt mitte.

Haridussüsteemi reformimine

Lisaks võimalikule embrüote geneetilisele sõelumisele tulevikus on Milleri sõnul juba praegu Hiinas väga suur roll haridussüsteemi uuendamisel ja loovama õppe rõhutamisel. Sadu tuhandeid kolledžiõpilasi saadetakse Ameerikasse ja Euroopasse, et näha, kuidas on sealsed haridusasutused üles ehitatud ning rakendada toimivaid meetodeid ka enda haridusasutustes.

Siiski leiab Miller, et Hiina eesmärk ei ole maailma valitsemine, vaid oma õigusjärgse ajaloolise positsiooni tagasisaamine maailma kultuurikeskusena. Miller kahtlustab, et Hiina eesmärk on oma piire laiendada, kuid nad tahavad, et neid usaldataks ning et neil oleks mõjuvõimu, kuna nad ei usalda Ameerika ja Euroopa otsuseid maailmamajandust või globaalse soojenemise teemat käsitleda Hiina jaoks sobivalt.

Allikad: Vice, Etupdates

Projekti kodulehekülg:

Toimetas Katrin Suik