Foto: 12222786/ pixabay.com

Hiinlased tähistavad, sest koroonaviiruse teist lainet ei paista olevat ega tulevat. Klubid on täis enesekindlaid inimesi, kes on lõpetanud muretsemise, vastupidiselt läänemaailmale, kus ennustatakse aina destruktiivsemat koroonapandeemiat. Meile kõigi silme ette on manatud suursugune totalitaarne eeskuju, kuid kas ja miks on Hiina koroonaviirusest tegelikult vabaks saanud?

Reede õhtu (16. oktoober) Pekingis. Muusikaklubi “Omni Space” on juba kell 21 rahvast täis. Laval on popp-rokkbänd The 2econd. Allkorrusel tunglevad inimesed tihedalt üksteise kõrval. Mõni kannab maski, teised mitte. Sissepääsu juures peavad nad piletit ostes näitama koroonaviiruse äppi ja jätma oma andmed. Nad ei pea distantsi hoidma. Piletite arv on piiratud 75 protsendiga tavapärasest maksimaalsest mahust. Kinodes ja kontserdisaalides, kus see samuti kehtib, võib see olla mõttekas. Aga muusikaklubides, kus kõik trügivad lava poole, on sotsiaalne distantseerumine läbikukkunud. Sellegipoolest lubavad Pekingi võimud kontserti pidada: nad on oma tegevuses kindlad. Kogu Hiinat on säästetud koroonapandeemia teisest lainest. Ja tundub, et nii see ka jääb.

Juhtiv hingamisteede ekspert Zhong Nanshan ütles, et tõenäoliselt ei tule Hiinasse teist koroonaviiruse lainet tänu rangetele ennetus- ja kontrollimeetmetele. “Need meetmed on ka hooajalise gripi ennetamiseks eeloleval talvel väga tõhusad,” lisas ta. 

Ka Lääne meedia kipub olema üksmeelel, et Hiina edukus haiguse tõrjumisel on tänu kohesele ühiskonna sulgemisele ja massilisele testimisele, lubades majandusel kiiresti taastuda. 

Aga kas gripilaadsete sümptomite ja koroonaviiruse või gripi juhtumite vahel on võrdusmärk? Kas inimkond on gripihooajast kunagi vabaneda suutnud? Kas totalitaarne režiim on tõesti imerohi, mis inimesi tervena hoiab? 

Zhong tunnistas, et lähenev talv võib suurendada koroonaviiruse ja gripi põhjustatud nakkusohtu. Kõige tõhusamateks meetmeteks peetakse sotsiaalset distantseerumist ja maskide kandmist, aga mitte kuskil pole vettpidavaid tõendeid, et need suudavad haigestumisi ära hoida. Elame, näeme. 

Kuid miks on koroonaviirus Hiinast praktiliselt ära kadunud? 

Esiteks me peame tegema vahet koroonaviiruse juhtumitel ja sümptomitel, mida koroonaviirusega seostatakse. Juhtumid sõltuvad PCR-testide tulemusest ja veel mõningatest tingimustest, mis on riigiti erinevad. Aga haigestumised ja surmad on hoopis midagi muud.

Ametlikud andmed näitavad, et Hiina juhtumite arv langes juba veebruarist saadik kolinal alla ning püsib siiani minimaalsena. Graafikul kuvatakse sirge joont, jättes mulje nagu koroonaviirus on täielikult haihtunud. Tegelikkuses avastatakse endiselt veel üksikuid juhtumeid – ametlikel andmetel on Hiina 1,4 miljardi inimese hulgas 391 nakatunut. 

Kas meil on andmeid selle kohta, kui suur on Hiina tegelik suremus ja haigestumiste arv 2020. aastal? Kahjuks mitte. 

Science Daily kirjutab, et krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on Hiinas laialt levinud – 8,6 protsenti riigi täiskasvanud elanikkonnast – peaaegu 100 miljonit inimest – põevad kroonilist kopsuhaigust. The Lancet kirjutab, et 2017. aastal suri Hiinas õhusaaste tõttu 1,24 miljonit inimest. See arv on igal aastal sarnane. 

Kindel on see, et inimesed surevad ja kogevad sümptomeid ühel või teisel viisil, ükskõik kuidas neid määratletakse. Kui koroonaviiruse juhtumid on kadunud, kas see tähendab reaalses elus midagi enneolematut või kasutatakse nende loendamiseks üksnes teisi nimetusi?