Vaid kuus aastat tagasi oli Euroopa ühel päikesepaistelisemal riigil plaanis vähendada elektrienergia tarbimist 40%, kusjuures olulise panuse sellesse pidi andma päikeseenergia. Nüüd kaalutakse Hispaanias aga päikesepaneelide kasutajate maksustamist. Kannapöörde taga on suured elektritootjad ja riigi habras majanduslik olukord.

Aastal 2007 seadis Hispaania endale sihiks jõuda taastuvenergia kasutamisega Euroopa riikide seas esirinda. Jõustus näiteks seadus, et uusehitistel aga ka renoveeritud hoonetel on päikesepaneelid kohustuslikud. Kuna riigis on päikeseenergia kasutamiseks väga head eeldused – päike paistab umbes 340 päeval aastas –, seadis valitsus eesmärgiks, et kõikide uusehitiste soojaveetarbest toodetaks 30–70% päikesemoodulite abil.

Valitsuse pingutused kandsid väga hästi vilja ja väga paljud inimesed tegid suure investeeringu, et oma majapidamisse päikesepaneelid osta. Alguses olid paneelid aga väga kallid ja inimesed panid laenude tagatiseks ka oma majad. Arvutuste järgi pidid seadmed end aga umbes kaheksa aasta jooksul tasa teenima.

Suurte energiafirmade kasumid aga hakkasid selle tagajärjel vähenema ning nad avaldasid valitsusele survet päikeseenergia maksustamiseks. Põhjuseks tuuakse, et energiafirmade kulud pole vähenenud, sest võrkude hooldus ja tööshoidmine nõuab endiselt raha. Ka kehvas majanduslikus seisus vireleval riigil jääb praegusel juhul osa makse saamata ning nüüd ähvardab Hispaania päikeseenergia kasutajaid kopsakas energiafirmade kätte jõudev tasu ja säästmise asemel maksaksid nad lõpuks peaaegu sama palju kui teised. Investeeringud seadmetesse on aga juba tehtud ja see võib väga paljudele peredele suuri probleeme hakata valmistama. Hinnanguliselt kuluks pärast maksu kehtestamist umbes 25 aastat, enne kui soetatud päiksepaneel ennast tasa on teeninud, mis ei tasu ennast lihtsalt ära.

Maksu kehtestamisest on nüüdseks Hispaanias räägitud juba mõnda aega ja see on hävitavalt mõjunud ka päikesepaneelide müügile. Inimesed ei julge neid enam soetada. On ka neid, kes usuvad, et hirmutamine ongi valitsuse ja suurfirmade taktikaks ning tegelikult selline maks läbi ei läheks. Aga mida kauem kestab ebakindlus, seda kasulikum on see nii firmadele kui ka riigile.

Allikad: BBC, ärileht.ee

Foto: theinconvenientskeptic.com

Toimetas Maarja Aljas