Foto: soumen82hazra/ pixabay.com

Hispaania konstitutsioonikohus otsustas 14. juulil, et Hispaania valitsuse eelmise aasta COVID-19 esimese laine ajal antud range kodus püsimise korraldus oli põhiseadusega vastuolus, vahendab Associated Press. Kuigi antud uudis on AP lehel tasuta saadaval, ei ole seda millegipärast veel vahendanud ükski suurem Eesti uudisteportaal, kuigi seal samas kõrval asuvat nupukest lapsena röövitud hiinlasest, kes kohtus 24 aasta järel taas oma vanematega, on kajastanud neist mitmed.

Täpsustus: hiljem kajastas uudist ka ERR.

Kuigi enamikku eriolukorra regulatsioone kahtluse alla ei seatud, rikkusid kohtu hinnangul Hispaania põhiseadust sätted, mis keelasid elanikkonnal viibida tänaval, kui välja arvata lühikesed ostureisid, vältimatud tööreisid ja muud olulised asjad.

Kohus tegi otsuse kohta lühikese avalduse, täiskujul avaldatakse see eeldatavasti lähipäevil. Rahvuslik ringhääling TVE edastas, et otsuse poolt olid kuus kohtu magistraati ja vastu viis.

TVE andmetel otsustas kohtu enamus, et liikumispiirangud rikuvad kodanike põhiõigusi ja eriolukord on selleks põhiseaduslikult ebapiisav mehhanism. Kuus kohtunikku ütlesid, et selles olukorras oleks olnud vajalik luua erand, mis lubab valitsusel peatada põhiõigused.

“Eriolukorra ajal välja kuulutatud koduvangistuse reegel koos kodanike eeskujuliku käitumisega võimaldas meil viiruse peatada,” kommenteeris kohtu otsust justiitsminister Pilar Llop ja lisas, et see sarnanes teiste Euroopa valitsuste antud korraldustega.

Llopi väidet ei toeta aga hiljuti Müncheni ülikooli teadlaste poolt avaldatud uuring, millest selgus, et ühiskonna sulgemistel polnud koroonaviiruse leviku pidurdamisele praktiliselt mingit mõju.

Antud kohtuasja algatas Hispaania paremäärmuslik partei Vox, mille juht Santiago Abascal kutsus kolmapäeval Hispaania peaministrit Pedro Sánchezi tagasi astuma.

“Me ei saa otsust tähistada, sest meil on tõendeid selle kohta, et valitsus oli valmis seadusi rikkuma seadust ja rüvetama põhiseadust,” ütles Abascal.

Hispaania valitsus kuulutas eriolukorra välja 14. märtsil 2020, kolm päeva pärast seda, kui Maailma Terviseorganisatsioon teatas, et koroonaviiruse levik on pandeemiline. Hispaania haiglate täitumisega pälvis Sánchezi vasakpoolne koalitsioonivalitsus eriolukorra kehtestamise jaoks kogu parlamendi, sh Voxi, toetuse. Esimesel kuuenädalasel lukustusperioodil ei tohtinud hispaanlased aga isegi õue sportima minna ja Vox loobus lockdowni toetamisest.

Õigusekspertide sõnul pole enne kohtu täieliku otsuse avaldamist selge, kas see avab väravad valitsuse vastu algatatud kohtuasjadele.

Ent põnevaid koroona-kohtuasju on ka mujal Euroopas. Hispaania naaberriigis Portugalis selgus värskest kohtuotsusest, et jaanuarist 2020 kuni aprillini 2021 on kinnitatud Covid-19 surmajuhtumeid vaid 152, mitte 17 000, nagu väidavad valitsusasutused.

Jääme ootama, millised on Eestis käivate kohtuasjade tulemused (link 1, link 2).

Allikad: AP News, Makroskoop, Telegram, lingid artikli sees

Toimetas Mariann Joonas