Stefan Mickisch. Foto: Wikimedia Commons / Gerhard Götz

Aastakümneid on olnud levinud tava võrrelda autoritaarseid režiime ning neid juhtivaid poliitikuid Adolf Hitleri ja tema natsiparteiga. Tema põhiskeemi rahva üle kontrolli saavutamiseks on kasutanud ka paljud teised diktatuurirežiimid. Koroonarežiimi võrdlemine natsirežiimiga viis saksa muusiku Stefan Mickischi avaliku tühistamise ja enesetapuni. Käesolev lugu on hoiatav näide sellest, kui märkamatu võib olla sõnavabaduse piiramine, kui iseenesestmõistetavaks seda ühiskonnas harjutakse pidama ning kuidas tänapäeval kultiveeritav tühistamiskultuur võib viia enesetapuni.

Diktatuuri kehtestamise skeemil on kolm põhikomponenti.

• Võimendage hirme, rääkides lakkamatult ohust. See oht võib seisneda sise- või välismaistes ohtudes.
• Kasutage ära katastroofi (tõelist, liialdatud või väljamõeldud), et käivitada hädaolukord. Hitleri puhul kasutas ta osavalt ära Riigipäevahoone tulekahju, mis omakorda viis põhiõigusi piirava seaduse vastuvõtmiseni.
• Tsenseerige ja keelake kõik inimesed, kes seavad kahtluse alla režiimi erakorralised dekreedid. Sildistage sellised inimesed ühiskonnale ohtlikeks.

Kindlasti võivad mõned hädaolukorra volitused olla õigustatud tõelise hädaolukorraga, kuid see tuleb hoolikalt määratleda. Kas oht on selge ja olemas? Kas see ohustab kõiki ühiskonnaliikmeid või ainult teatud gruppe? Kas oht avalikule turvalisusele kaalub tõesti üles põhiseadusega tagatud õiguste peatamise ohu? Kui riigiametnikud nendele küsimustele ammendavalt ja üheselt vastata ei oska, käituvad nad tõenäoliselt pahauskselt.

Stefan Mickischi lugu

Mittelbayerische Zeitung teatas 20. veebruaril 2021, et suri muusikateadlane ja Wagneri ekspert Stefan Mickisch. Stefan Mickisch oli üks Saksamaa suurimaid pianiste ja muusikateadlasi, keda süüdistati trivialiseerimises, kuna ta võrdles koroonapoliitika vastaseid Kolmanda Riigi dissidentlike vastupanuvõitlejatega.

Nimelt, Mickisch kirjutas Facebooki postituse, milles kirjeldas Saksamaa koroonakriisile reageerimist kui “koroonafašismi“. See käivitas eelpool kirjeldatud tühistamisprotseduuri – stigmatiseerige, tõrjuge välja, hävitage.

Kõigepealt tabas teda Saksa ja Austria ajakirjanduses rünnakute laine, kus teda sõimati ja naeruvääristati ning paljud kontserdimajade juhid ja teised ürituste korraldajad teatasid, et nad distantseeruvad pianistist. 20. detsembril 2020 pagendati ta Villa Wahnfriedist (Wagneri kodu Bayreuthis, praegu Wagneri muuseum) ning 17. veebruaril 2021 – vähem kui kaks kuud pärast tema elu ja töö kõige olulisemast institutsioonist väljaarvamist –, leiti Stefan Mickisch näilise enesetapu tagajärjel surnult.

Niisiis viis Mickischi enesetapuni tema postitus ja selle tagajärjel tema vastu toimunud rünnakud. 17. veebruaril 2023 ilmus Die Weltis pikk ja üksikasjalik aruanne Pfizer-BioNTechi petturlike valeandmete kohta. Die Welti järgi on enamikule sakslastele tehtud ajupesu, et nad nõustuksid sellega, mida muusik nimetas koroonafašismiks. Aga ka siis, kui Mickischi postituses poleks olnud ühtegi paikapidavat seisukohta ja tema pandeemiapoliitika võrdlus natsirežiimiga olnuks täiesti alusetu, peaks meile jääma sõnavabadus – see ei ole ju mõeldud selliste ütluste kaitseks, millega me kõik nõustume, vaid kogu asja mõte on kaitsta õigust avaldada arvamusi, mis ei ole enamuse poolt.

Sõnavabadus ei tähenda ainult populaarsete mõtete väljendamise vabadust

Lisaks riigisisestele protseduuridele on tegemist inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) kohaldamisalasse kuuluva riivega. EIÕK artikkel 10 alusel on koroonakriisi aegse ajupesu tegemine Euroopa õiguse miinimumstandardi riive. Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika kohaselt kaitseb sõnavabadus mitte ainult positiivseid, kahjustavaid ja ükskõikseid väljendeid, vaid ka väljendeid, mida võib pidada murettekitavateks, häirivateks ja sobimatuteks (vt nt Kristjan Ots: Meediavabaduse reguleerimine. Tartu Ülikool. Magistritöö (2009), lk 1-40; Guide on Article 10 – Freedom of expression (coe.int), 31. august 2022, lk 1-139).

EIÕK artikkel 10 sätestab:

Igaühel on õigus sõnavabadusele. See õigus hõlmab vabadust omada arvamusi ning saada ja levitada teavet ja ideid ilma riigivõimu sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest.

Handyside vs. Ühendkuningriik kohtulahend leidis:

Sõnavabadus ei tähenda suurt midagi, kui see kaitseb ainult õigeid väljendeid. Vastupidi, sõnavabadus /…/ ei kehti ainult teabe ja ideede kohta, mis on avalikult teretulnud ja mida ei peeta solvavaks või vastuoluliseks. /–/

Tsensuur – koos äärmise intellektuaalse konformsusega – on märk, et ühiskond on totalitarismi langemas. Totalitaarsed valitsused ei kuuluta end sellistena ja enamik inimesi, kes osalevad totalitaarsetes liikumistes, sisendavad endale, et nad tegutsevad suurema hüvangu nimel. Inimesed, kes suhtuvad totalitaarsetesse direktiividesse pooldavalt, usuvad massikommunikatsiooni vahendusel neile räägitavat propagandat ega näe toimuvat enne, kui on liiga hilja.

Video: Stefan Mickisch (15. veebruar 2019)

Mickisch protesteeris totalitaarse vaimu ilmingute vastu. Ta mõistis, et totalitaarne vaim kasvab võrdeliselt vastupanu puudumisega. Ta tajus seda varajases staadiumis ja astus selle vastu.

Tema tühistamise ja surma kohta saate lisateavet saate sellest videokommentaarist.

Koostas Revo Jaansoo

Allikad: Substack.com, BR-KLASSIK | Bayerischer Rundfunk, Mittelbayerisch Zeitung, wikipedia.org