Kuritegude pidev vähenemine on jätnud läbimõeldud narkopoliitikaga Hollandis nii paljud kongid tühjaks, et 2009. aastal teatas Hollandi justiitsministeerium, et nad sulgevad kaheksa vanglat ning oma tööst jäävad ilma 1200 inimest vanglasüsteemis. Juunis teatas Hollandi valitsus veel 19 vangla sulgemisest.

Võrdluseks võib tuua, et näiteks Ameerika Ühendriikides, mis on nr 1 vangistaja maailmas, istub oma aega suurim protsent inimesi 100 000 elaniku kohta. Arvestades, et peaaegu pooled Ameerika vangistatutest on süüdi narkokuritegudes, siis võiks teatud narkootikumide dekriminaliseerimise teel sulgeda nii mõnedki USA 200st vanglast.

Sellel nädalal astus USA selles suunas ka esimese sammu, ning edaspidi võetakse ka seal otsustamisel arvesse rohkem asjaolusid. Kui siiani märgiti kinnipidamisel keelatud aine kogus ning karistus sõltuski peamiselt sellest, siis nüüd võetakse karistuse määramisel varasemast rohkem arvesse ka seda, kas kuriteo sooritamisel kasutati vägivalda või relvi, kas narkootikumi müüdi alaealistele ning kas kurjategija kuulus kriminaalsetesse grupeeringutesse või omas varasemaid karistusi. Nimetatud raskendavate asjaolude puudumisel määratakse süüalusele senisest leebem karistus.

1980. aastast alates on USA vanglate populatsioon kasvanud 800 korda ning vange on 40 protsenti rohkem kui vanglakohti.

Allikad: AEIdeas, ERR

Foto: npr.org

Toimetas Meeli Seermaa