Endiselt leidub riike, kes astuvad Euroopa Liitu või hakkavad kasutama liidu ühisraha. Nii on Horvaatia on alates 1. juulist Euroopa Liidu 28. liikmesriik. Keskööl saabus ajalooline hetk endise Jugoslaavia vabariigi jaoks, kus ligi paar aastakümmet tagasi lõppes verine iseseisvussõda. Piiril Sloveeniaga eemaldati sümboolselt tollisilt ja piirile Serbiaga pandi üles silt “EL”, vahendab BNS.

“Tere tulemast Euroopa Liitu!” ütles Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso kogunenutele horvaadi keeles. Mõni hetk hiljem kõlas liitumise auks EL-i hümn, Beethoveni “Ood rõõmule” ning taevast valgustas suurejooneline ilutulestik. Zagrebis õnnitles Horvaatiat ka Euroopa Liidu president Herman Van Rompuy. “See muudab rahva elu paremuse suunas,” lubas ta.

Zagrebi keskväljakule oli kogunenud hinnanguliselt 20 000 inimest. Kuid tseremooniat varjutas paljude jaoks mure, et liikmesus viib riigi niigi surutises majanduse veelgi raskemasse seisu ning toob kaasa hinnatõusu.

Vasaktsentristlik valitsus loodab aga, et liitumine EL-iga meelitab ligi välisinvesteeringuid ja annab majandusele tõuke võimaliku 11,7 miljardi euro suuruse abi näol. Riigi sisemajanduse kogutoodang inimese kohta on 39 protsenti EL-i keskmisest madalam, edestades liikmesmaadest üksnes Rumeeniat ja Bulgaariat.

Kuid president Ivo Josipović tõotas, et “majanduskriisi pilv ei varjuta meie visiooni ja optimismi”. “Kriis on väljakutse, kutse muuta homne tänasest paremaks,” ütles ta.

Tseremoonial osalesid kõigi kuue endise Jugoslaavia vabariigi riigipead, kuid paljude EL-i suurriikide juhid jäid tulemata. Osalemast loobusid nii Briti peaminister, Prantsuse president kui ka Saksa kantsler. Angela Merkel põhjendas seda suure töökoormusega, kuid Horvaatia meedia ja opositsioon on nimetanud seda “poliitiliseks kõrvakiiluks”.

Veidi enam kui nelja miljoni elanikuga Horvaatiast saab Sloveenia järel teine EL-i liikmest endise Jugoslaavia riik. Euroopa Liit otsustas reedel, et alustab liitumiskõnelusi Serbiaga hiljemalt jaanuaris.

Horvaatias on alates 2009. aastast olnud majanduslangus või stagnatsioon ning töötuse määr on 20 protsenti. Peaminister Zoran Milanović hajutas hirme, et Horvaatia hakkab koormama Euroopa Liitu, mis niigi hädas majanduslangusega üheksas liikmesriigis ja eurotsooni võlakriisiga. “Lõppude lõpuks ei kuulu me eurotsooni,” märkis valitsusjuht.

Brüsseli nõutud karmid reformid on kahandanud toetust EL-ile, mis on nüüd 50 protsendi kandis. Mullusel referendumil toetas EL-i astumist 66 protsenti horvaatidest.

Allikas: BNS

Pilt: lonelyplanet.com

Toimetas Mariann Joonas