Hollandisse ilmub  Sinterklaas traditsiooniliselt aurulaevaga Hispaaniast novembri keskpaigas ja veedab seal kuu aega. Erinevalt päkapikkudest on Sinterklaasi abistajateks 6–8 mustanahalist noormeest, kellel kõigil nimeks on Must Peetrike, hollandi keeles Zwarte Piet. Head lapsed saavad Sinterklaasilt kingitusi ja maiustusi, halvad lapsed aga topitakse kotti ning viiakse Hispaaniasse.

Sinterklaas ei ole pärit põhjapooluselt, nagu enamik jõuluvanasid. Ta elab Hispaanias ja purjetab sealt igal aastal Hollandisse, kus ta oma halli hobuse Amerigo seljas kuni 5. detsembrini ringi rändab. Nagu mujalgi, jagab Sinterklaas headele lastele kingitusi ja maiustusi, halvad lapsed aga saavad Sinterklaasilt vitsa ning lisaks sellele topib ta nad oma kotti ning viib Hispaaniasse.

Sinterklaas

Paljud Hollandi lapsed ootavad laule lauldes ja lippe lehvitades Sinterklaasi saabumist sadamas. Sinterklaas on vana, tõsine, pikkade valgete juuste ning habemega mees, kes näeb välja kui piiskop. Ta kannab pikka punast keepi või traditsioonilist valget piiskopirüüd, mõnikord ka punast toogat. Peas on Sinterklaasil piiskopimüts, sõrmes rubiinpunane sõrmus ja käes hoiab ta valitseva piiskopi või kuninglikku võimu sümbolit, piiskopisaua ning Sinterklaasi suurt raamatut (Het grote boek van Sinterklaas), kus on kirjas heade ja halbade laste nimed.

Must Peetrike

Sinterklaas reisib alati koos oma Mustade Peetrikestega. Mustad Peetrikesed kannavad renessansiaegse hõnguga riideid, neil on mustad näod, suured punased huuled ja afrosoengud. Kõrvas on Mustadel Peetrikestel kuldkõrvarõngad. Mustad Peetrikesed hüppavad ringi, räägivad rumalat juttu, teevad vigu ja alati unustavad asju, ühesõnaga käituvad kui ülemeelikud väiksed poisid. Hollandis on pühade aegu Musti Peetrikesi näha mitmeid nädalaid igal pool – poodides, majades, koolides ja telereklaamides. Mustadel Peetrikestel on enam-vähem sama roll mis päkapikkudel. Traditsiooniliselt on iga Sinterklaasi tegevuse jaoks olemas oma abistav Peetrike –  “navigatsiooni Peetrike”, “pakkimise Peetrike” jne.

Kuni 1950. aastateni nähti Musta Peetrikesi kui Sinterklaasi orjasid, kelle ta Hispaaniast kaasa on toonud. Teine kaasaegne jutt Musta Peetrikese päritolu kohta viitab sellele, et Sinterklaas vabastas Etioopiast pärit orja nimega “Piter”, kes oli oma vabastamise üle nii tänulik, et otsustas Sinterklaasiga kaasa rännata.

Must Peetrike ja rassism

Musta Peetrikese kujund on koloniaalajastu pärand, mis praegusel ajal Hollandis palju vastukaja tekitab. Paljudele inimestele näib, et Peetrike oma ilmselgelt rõhutatult mustanahalise välimusega viitab sellele, et Sinterklaas orjastas Hispnaanias mustanahalised, kelle ta oma orjadena Hollandisse kaasa tõi. Alates 1950. aastatest, kui immigratsioon Hollandis suurenes, on Musta Peetrikese tegelaskuju tekitanud palju kultuurilist ebamugavust. Seetõttu nimetatakse praegusel ajal Musti Peetrikesi pigem Sinterklaasi sõpradeks kui orjadeks.

Viimastel paarikümnel aastal on rassistlikku alatooni püütud veelgi vähendada ning Mustast Peetrikesest räägitakse kui korstnapühkijast või mehest, kes korstnasse kukkus, mis siis selgitab tema musta nahka. Ometi kujutatakse Peetrikest endiselt afrosoengu ja mitmete liialdatud sümbolitega.

Käesoleval aastal on Musta Peetrikese teema jälle palju, seekord ka rahvusvahelist, kõneainet leidnud. ÜRO inimõiguste komisjon kirjutas Hollandi valitsusele kirja, milles viitas Musta Peetrikese orjandusaegsele pärandile. Novembris toimusid mitmed protestiaktsioonid Musta Peetrikese orjandusliku kuvandi vastu. Peetrikese-vastane liikumine kogus Hollandi tänavatele 300 protestijat ja Facebookis toimunud protestiaktsioonile laekus miljoneid vastuseid.

Loe pikemalt Musta Peetrikese diskussioonidest siit.

Allikad: Huffington Post, CBC Radio, Global News, National Post, deathandtaxes

Foto: Tenorio81/ Wikimedia Commons

Toimetas Hendrik Mere