Foto: Irish PM: Magdalene laundries product of harsh Ireland

Katoliku kirik saatis 70 aasta jooksul (1922–1996) ligi 10 000 naist nn Magdaleena pesumajadesse palgata käsitööd tegema. Iirimaa valitsus vabandas sel nädalal ametlikult Magdaleena varjupaikades elanud naiste ja tüdrukute ees.

Varjupaikade pesumajades toimus kogu töö nunnade range järelevalve all. Neisse trööstitutesse kohtadesse saadeti tihti vallaslapsed, aga sinna võis sattuda ka pisikuritegude, näiteks piletita rongisõidu eest.

Iiri peaminister Enda Kenny vabandas tuhandete naiste häbimärgistamise ja raskete elutingimuste eest, öeldes, et see oli “karmi ja kompromissitu Iirimaa produkt”. Ohvrid aga keeldusid sellist mokaotsast pudenenud vabandust vastu võtmast ja nõuavad valitsuselt ja religioossetelt rühmitustelt täielikku ning avameelset ülestunnistust. “See ei ole korralik vabandus,” kommenteeris 60-aastane Maureen Sullivan organisatsioonist Magdaleena Ühised Ellujääjad (Magdaleena Survivors Together).

Maureen oli 12-aastane, kui ta võeti koolist ära ja pandi orjatööle Magdaleena Good Shepherdi pesumajja Wexfordi krahvkonnas New Rossis, sest ta isa suri ja ema abiellus uuesti. Maureeni sõnul öeldi talle, et seda tehakse tema hariduse huvides, aga kooliõpikuid ei näinud ta varjupaigas olles kunagi. Päeval töötas ta pesumajas, toiduks vaid leib ja searasv, õhtuti pidi ta kuduma kampsuneid ja valmistama palvehelmeid.

48 aastat on naist jälitanud kohutavad mälestused kadunud lapsepõlvest ja orjatööst ning nüüd nõuab ta valitsuselt ja katoliku kirikult täielikku vabandust temalt varastatud hariduse, nime, identiteedi ja elu eest. “See oli pikk ja raske, tüütu töö,” ütles ta. “Mäletan, et meid peideti tunnelisse, kui kooliinspektsioon tuli. Võin ainult oletada, et meid varjati seetõttu, et me ei pidanud tegelikult pesumajas töötama.”

10 fakti Magdaleena varjupaikade kohta

• Esimene Magdaleena varjupaik avati 1765. aastal Dublinis protestantlike tüdrukute jaoks.

• Esimene katoliku varjupaik avati Corkis 1809. aastal.

• Esialgu “langenud naiste” ajutise pelgupaigana mõeldud asutused muudeti pikaajalisteks institutsioonideks, mille elanikud pandi tööle enamasti pesumajades.

• Varjupaikadesse saadeti ka üksikemasid, õpiraskustega noori ja ärakasutatud tüdrukuid.

• Varjupaigad olid isemajandavad, pesumajast teenitud raha eest kaeti sealsete elanike kulud.

• Ajavahemikus 1922–1996 oli Iirimaal kümme sellist pesumaja.

• Mitmetel Iiri asutustel, nagu näiteks sõjavägi, valitsus, hotellid ja isegi Guinnessi tehas, oli leping Magdaleena pesumajadega.

• Naised elasid ja töötasid suletud uste taga ja kuigi pesumajadele maksti, ei saanud naised palka.

• Viimane Magdaleena varjupaik Iirimaal Waterfordis suleti 1996. aastal.

• Varjupaiku pidanud katoliku kogudused olid Sisters of Our Lady of Charity, the Congregation of the Sisters of Mercy, the Religious Sisters of Charity and the Sisters of the Good Shepherd.

Vaata kogu reportaaži saatest 16:9.

Loe lisaks: BBC

Toimetas Hando Tõnumaa