Foto: ekraanikuva

Aeg on kätte jõudnud: sügisel rullitakse Euroopa pinnal lahti esimene sotsiaalkrediidi süsteemi “pilootprojekt” – Itaalias, Bolognas. Vooruslik käitumine teenib punkte, mida saab preemiate vastu vahetada: hea käitumise eest tasutakse, sõnakuulmatuse eest karistatakse. Heaks käitumiseks saab nimetada ka näiteks kohustusliku vaktsiini aktsepteerimist. Kui selline projekt õnnestub Itaalias, siis on ainult aja küsimus, millal see ka meie uksele koputama hakkab. Ning kui arvestada inimeste senist käitumist koroonapettuses, siis ilmselgelt jõuab sotsiaalse krediidi süsteem meieni pigem varem kui hiljem, sest enamus läheb kõigega kaasa, mida valitsus ja “eksperdid” soovitavad.

Sotsiaalse krediidi süsteem jõuab Euroopasse!

Kuigi alles paar aastat tagasi tundus Hiinas rakendatud kommunistlik sotsiaalkrediidi süsteem lääne inimesele kui düstoopiline ulme ja ebareaalsus, siis koroonaga on maailm paljuski muutunud. Ilmselt pole Telegrami lugejatele üllatus, et EL plaanib tõsimeeli sotsiaalse krediidi süsteemi ka oma rahva peal rakendada. Esimene mudel jõuabki Euroopasse sügisel. Pilootprojekti nimi on “Nutika kodaniku rahakott” ning see rakendus on esialgu vabatahtlik ja toimib õpikunäitena sotsiaalse krediidi süsteemist.

“Punkte” koguvad vooruslikud kodanikud, kes sorteerivad jäätmeid, kasutavad ühistransporti ja ei kogu haldustrahve. Milliseid preemiaid saab seejärel punktide vastu vahetada, on “praegu määratlemisel”, ütles ajalehele Corriere di Bologna projekti kallal töötav Massimo Bugano. Bologna linnavalitsusel on veel veidi aega, projekt peaks käivituma sügisel.

Kodanike liigitamine headeks ja halbadeks

Seega saab kodanikke esimest korda Euroopas sorteerida. Nad jagunevad headeks, vooruslikeks kodanikeks ja halbadeks, süüdiolevateks kodanikeks. Prantsuse ajakirjanik Yannick Chatelain küsib: „Kas neid, kes ei vasta domineeriva ideoloogia kriteeriumidele või mõne poliitiku arvates ei klassifitseeru vooruslikeks, tuleb enne marginaliseerimist karistada hüvede äravõtmisega? Mis saab neist, kes keelduvad nõudeid täitmast ja jätkavad oma võõrandamatut vaba tahte õigust?“

Advokaadid suhtuvad sellesse küsimusse rahulikult nagu ikka, sest “loomulikult” on projektis osalemine “vabatahtlik”. Siiski ollakse veendunud, et sotsiaalse krediidi pilootprojektis osaleb palju “hoolivaid” kodanikke, lõppude lõpuks on hästi käitumisel ju palju “eeliseid”.

Chatelain lisab: “Sa ei pea olema suur visionäär, et ette kujutada, mis juhtuma hakkab. Projektis osalemist esitlevad selle algatajad äärmiselt poliitkorrektsel viisil, kasutades termineid nagu majanduskriis, ostujõud, ebakindel tulevik jne. Kindlasti ei ole digitaalne identiteet mingil hetkel enam “vabatahtlik”.”

Kui vabatahtlik on süsteem mõne aasta pärast?

Ametiasutustega suhtlemine võib tulevikus nõuda nutika kodaniku rahakotti. Sügisel küll mitte, aga selline edaspidine areng on vaieldamatu. Ka Austria arendab sarnast süsteemi “ID Austria”, mis on otsustav samm Austria “targa kodaniku” suunas.

Samal ajal käib taustal mastaapne projekt “Euroopa digitaalse identiteedi rahakott”, mis on EL Komisjoni ja Ursula von der Leyeni projekt. Kuigi kõigi nende projektide taga ei ole sellist avatud sotsiaalkrediidi süsteemi nagu Bolognas, on see kindel samm samas suunas. Väike “funktsioon” veel rakenduses ja kodanike sorteerimine võib alata! Samas on kujunemas ka varjatud nutitelefonide kasutamise kohustus: esialgu saab juhiloa digiteerida, kuigi ka analoog-ID-d aktsepteeritakse, aga mingil hetkel enam mitte. Siis tähendab see, et su ID-kaart või juhiload ei kehti enam.

Euroopa Komisjon tegutses koroonapandeemia varjus äärmiselt ambitsioonikalt. “Euroopa ID-rahakoti” väljatöötamisega tegeleva Thales Groupi sõnul soovib komisjon, et 2023. aasta sügiseks saaks sellist äppi pakkuda igale EL-i kodanikule.

Siin on selle äpi reklaamvideo sügisest 2020. Tasub väga tähelepanelikult kuulata:

EL on hõivatud võrgustunud läbipaistva kodaniku loomisega

EL ütleb samamoodi nagu Bologna: äpp on vabatahtlik neile, kes soovivad seda kasutada. Aga tuletage meelde üksikute ettevõtete “koroona abipakette”: neid sai taotleda ainult “mobiiltelefoni allkirjaga”. Mis saab olema riigi esimene hüve, mida saab kasutada ainult digitaalse identiteedi äpiga? Ka Ukrainas on juba kasutusel sarnane kontrollühiskonna Diia äpp, mis on “vabatahtlik”.

Bologna projekti, nagu ka Euroopa Komisjoni oma puhul, on praktiline ka see, et rakendust nimetatakse rahakotiks. Nii et see on ühtlasi ka sinu digitaalne rahakott. Raha leiab rahakotist. Digitaalset keskpangaraha! Mõned ütlevad, et see ongi Euroopa tehnokraatia märg unistus – “targa kodaniku rahakott”. Ja kui oled tubli, makstakse sulle sinna rahakotti intressi.

Allikas: Wohenblick

Tõlkis Hando Tõnumaa