Fotol Ilta-Sanomate peatoimetaja Ulla Appelsin. Foto: Wikimedia Commons / FinnishGovernment

Soome valis koroonaperioodil prioriteediks vanurid, Rootsi aga lapsed ja noored – see poliitika on aga läinud kalliks maksma, kirjutab Ilta-Sanomate peatoimetaja Ulla Appelsin. Artikkel ilmus 27. mail. 

Ekspert ütles selle nüüd valju häälega välja: noorte ärevus on märkimisväärselt suurenenud ja kuigi vaimse tervise muredel on põhjuseid loomulikult mitu, on selles omajagu süüdi ka koroona-aastatel võetud meetmed, kirjutab Ulla Appelsin.

THL-i peaarst: koroonameetmete kahju oli suurem kui kasu

“Tervise ja Hoolekande Instituuti (Soome terviseamet – THL) hoiatati selle eest juba toona ja nüüd tagantjärele võib öelda, et meetmete kahju oli suurem kui kasu,” ütles THL-i peaarst Outi Linnaranta eelmisel reedel Helsingin Sanomates.

Linnarannal on õigus: Soome muutis koroonaperioodil laste ja noorte igapäevaelu äärmiselt karmide meetmetega. Nüüd on tagajärjed nähtavad.

See oli poliitiline valik. Hea on tõdeda, et meie naaberriigis oli suund hoopis teistsugune. Rootsi ei surunud lapsi ja noori kodudesse üksi arvutite ette jääma, vaid hoidis põhikoolid lahti. Rootsi ei pannud laste ja noorte spordiklubisid raskesse olukorda. Rootsi ei sundinud sulgema kohvikuid, restorane, spordirajatisi ja muid noorte vaba aja veetmise kohti. Soome aga tegi teistsuguse valiku. Halvimal juhul visati noored isegi raamatukogudest välja, kui külastusaega arvutati minutites. Kuigi ka Rootsi läks hiljem karmimaks, jäid piirangud Soome omadest selgelt lõdvemaks.