Internetis on taas ringlema hakanud uudised ja lood sellest, kuidas India talunikud kasutasid oma põllusaadustel pestitsiidide asemel Coca-Colat, Pepsit ja muid sarnaseid koolajooke. Kuigi alljärgnev lugu pärineb aastaist 2003–2004, on karastusjookide pestitsiidide sisalduse ja sellest tulenevate nutikate lahenduste teema endiselt aktuaalne.

Coca-Cola Company on sattunud kriitika alla mitmete probleemide tõttu. Pikas nimekirjas on nii ebaeetilised turundusvõtted, inimõiguste rikkumised, ametiühingute mahasurumine paramilitaarsete organisatsioonide abil, erinevad keskkonnaprobleemid, altkäemaksud, rassiline diskrimineerimine ja ka süüdistused ühingujuhtide mõrvade ja piinamiste kohta.

Koolajoogid sisaldavad pestitsiidide jääke

Indias oli Coca-Cola Company üheks suuremaks probleemiks ja skandaaliks avastus, et nende karastusjoogid sisaldasid suurtes kogustes pestitsiidide jääke. Samuti raisati koolajoogi tootmiseks suures koguses vett (globaalselt kulutab firma iga päev sama palju vett, kui kuluks kõigi inimeste joogiveevajaduse täitmiseks kümneks päevaks). Indias kurnati mitmes piirkonnas põhjaveevarud ära, mis tõi kaasa veepuuduse ja sundis talunikke ümber asuma.

2012. aastal oli Coca-Cola Companyl Indias 52 villimistehast, mis kõik kasutasid põhjaveevarusid. Ettevõte on ise aga kommenteerinud, et nad ei kontrolli põhjavee taset enne selle kasutusse võtmist, mistõttu on tehaste läheduses veepuudus kerge tekkima. Probleemi süvendas hägune ja puudulik veekasutuse reguleerimine. Muu hulgas ei olnud kindlalt määratletud tootmisel kasutatava vee kvaliteet.

Karastusjookide pestitsiidide sisaldust uuris üks India juhtivaid vabatahtlikke agentuure Teaduse ja Keskkonna Keskus (Center for Science and Environment, CSE), mis leidis, et Indias toodetud karastusjoogid (sh Pepsi ja Coca-Cola tooted) sisaldasid kõrget pestitsiidide jääkide taset. Testis vaadeldud 12 joogist sisaldasid kõik nelja mürgise kemikaali jääke – lindaani, DDT-d, malatiooni ja kloorpürifossi. Teadlaste sõnul oli mürgiste ainete sisaldus Euroopa majanduskomisjoni kehtestatud piirnormidest märgatavalt suurem: kloorpürifossi sisaldus oli 42 korda lubatust suurem, malatiooni 87 ja lindaani 21 korda rohkem.

Karastusjooke hakati kasutama odavate pestitsiididena

Kuigi Coca-Cola Company ja PepsiCo ei nõustunud CSE testide tulemustega ning ähvardasid MTÜ-d isegi kohtusse kaevata, tegi rahvas sellest omad järeldused. Karastusjookide populaarsus langes linnades, kuid India talunike seas hakkas levima idee kasutada neid karastusjooke oma põldudel odavamate pestitsiididena.

Kõige enim pritsiti koolajookidega puuvilla- ja tšillipõlde ning talunike sõnul oli sellisel meetodil mitmeid eeliseid. Koolajoogid olid käsitsemisel ohutumad ja märkimisväärselt odavamad kui muud pestitsiidid ning veepuudusega piirkondades võidi neid kasutada ilma veega lahjendamata. Talunikud tõdesid, et koolajoogid töötasid üsna tõhusalt: võis silmaga näha, kuidas kahjurid hakkasid surema.

Võtmesõnaks on suhkur?

Koolajookide tõhusus pestitsiididena on mitmeti selgitatav. Üks juhtivaid India põllumajanduse analüütikuid Devinder Sharma leidis, et talunikud on traditsiooniliselt kasutanud suhkrulahuseid, et meelitada oma saagi juurde punaseid sipelgaid, kes söövad kahjurite vastseid. Koolajoogid oma olemuselt aga ongi vesi koos suhkru ja fosforhappega. Sharma kolleeg Sanket Thakur oletas aga, et taimed said koolajookide kaudu otsese varu süsivesikuid ja suhkrut, mis tugevdas taimede immuunsust ning kogu istandus suutis seetõttu paremat saaki toota.

Coca-Cola India piirkondlik mänedžer ning kommunikatsioonijuht Vikas Kocchar oskas koolajookide kummalise kasutusala kohta öelda vaid seda, et koolajookide edukalt pestitsiididena kasutamisel ei ole teaduslikku alust. Ta lisas, et kui nendes väidetes oleks tõtt, siis nad müüksid oma toodet kui pestitsiidi, mitte karastusjooki, sest selles äris ringlevad suuremad rahad. Ometi ei saanud karastusjookide ettevõtted vaadata mööda statistikast, mille järgi oli koolajookide müügiedukus tõusnud maapiirkondades 20%.

Vaata videot:

Allikad: BBC, The Guardian, Global Development, Conscious Life News, India Resource Center

Foto: psbt.org

Toimetas Marlen Laanep