17. jaanuaril 2012 andis USA raadiosaatele “Coast to Coast AM” intervjuu kirjanik Bev Harris, kes on põhjalikult uurinud hääletus- ja häälelugemismasinaid intervjueerinud valimisametnikke ja programmeerijaid, kes neid masinaid kasutavad ja välja töötavad. Harris on raamatu “Black Box Voting: Ballot-Tampering in the 21st Century“ autor. Harris alustas elektroonilistest hääletusmasinatest kirjutamist juba 2002. aastal ja tema uurimistööle on viidanud sellised suured ajalehed ja uudistekanalid nagu The New York Times, CBS, Fox News ja CNN.

Miks Saksamaal hääletusmasinad ära keelati?

Saksamaa keelas 2009. aastal hääli kokku lugevad hääletusmasinad, aga seda mitte turvakaalutlustel või vigade tõttu, vaid kuna see rikub põhiseaduslikke inimõigusi. Saksa kohus leidis, et avalikkus peab nägema ja autentima olulist häälte lugemist ilma ekspertiisita. Kui hääled loendatakse arvutis, siis peaks olema võimaldatud avalik võrdlus häältega, mis on pandud hääletuskasti. Mitu maakonda on selle probleemi juba likvideerinud, sest see on enesestmõistetav, et ei saa tulemusi avaldada ilma hääletussedelite ülelugemiseta inimeste poolt.

Kuidas sa kommenteerid Iowas avastatud pettust ja miks üldse kasutatakse häältelugemismasinaid?

Mul on hea meel, et on ausaid ja tähelepanelikke inimesi. Isik, kes nägi pealt, kuidas Appanoose maakonnas  hääli kokku loeti, tegi hiljem ehmatava avastuse. Ta oli veendunud, et Mitt Romney sai ainult kaks häält, kuid Vabariikliku Partei veebileheküljel oli kirjas 22. Me ei saa kindlad olla, et nüüd tulevad valimised täiuslikud ja vigu ei tehta, kuid inimese osalus häälte kokku lugemisel on hädavajalik.

New Hampshire’is on 300 valimiskohta ja sajas neist loetakse käsitsi ja ülejäänutes, kus on suurem elanike arv, masinaga. Kui kiirusest rääkida, siis tavaliselt on käsitsi loendus isegi kiirem ja maksab masinloendusest viiendiku vähem. Ühes kastis on ligikaudu 900–1000 häält ja nende lugemine ei võta kaua aega. Nii et paljud asjad, mis me kuuleme selle süsteemi täpsuse ja tõhususe kohta, on tegelikult täiesti alusetud.

Kuidas pettusi läbi viiakse ja kas praegune tehnoloogia tagab ausad valimised?

Valimiste puhul mängivad rolli neli põhifaktorit ja isegi vaid ühte neist mõjutades saab valimistulemusi muuta: valijate nimekiri, valija autentsus, järelevalveahel ja hääletusaparaat. Alustasin Kentuckys valimispettuste dokumenteerimisega, ja hiljem ka mujal. Kolmeaastase töö tulemusena kogunes mu andmebaasi sadu valimisametnikke ja sisetöötajaid, kes on süüdi mõistetud pettustes.

Ainus võimalus ausateks valimisteks on läbipaistvus, mitte turvalisuse võrrandid, ja oluline on mainida, et kunagi ei saa tagada turvalisust masina enda administraatorite pärast. Näiteks kas sina suudad oma sülearvutit minu eest kaitsta? Võib-olla. Aga sina pääsed sellele alati ligi ja võid sinna sisse panna mida tahes. Märkimisväärne faktor on ka teadmatus: kes toodab neid elektroonikaettevõtetele kuuluvaid masinaid.

Mida sina teeksid, kui oleksid üldvalimiste komisjoni juht?

Alustaksin kohe infovabaduse propageerimisega ja õigusest teada seadusi ning teeksin kindlaks, et valimissedelid oleksid kohe avalikkusele kättesaadavad kas siis avalikul uuestilugemisel või esialgsel lugemisel. California maakonnas kasutatakse optilise skänneriga valimisaparaate. Sinna pannakse samuti paberist valimissedeleid, aga erinevus on selles, et skänner teeb sedelist koopia ning seejärel avalikustatakse see internetis. Valimissedelid on anonüümsed, aga sa saad need ise nüüd üle lugeda. Esimesel korral, kui nad seda 2008. aastal tegid, selgus, et häältelugemismasinad olid lugenud hääli valesti, kui inimesed need uuesti üle lugesid.

Kuula saadet (algab 00:10.22) siit.

Bev Harrise kodulehekülg

Fotod: msnbcmedia3.msn.com, biography.com, thesleuthjournal.com, i2.cdn.turner.com

Toimetas Laur Raudsoo