Kakskümmend viis aastat pärast interneti leiutamist ärgitab selle looja avalikkust pöörduma tagasi interneti  põhiväärtuste juurde, milleks on kõigile avatud detsentraliseeritud internet. Ajakirja  Wired märtsinumbri esitlusel märkis legendaarne arvutiteadlane Tim Berners-Lee  ajakirja toimetajale David Rowanile, et osa sellest ideest tugineb vajadusel hoida silm peal kasumit teenivatel internetimonopolidel nagu otsingumootorid ja sotsiaalmeedia, kuid suurim oht on praegu siiski interneti balkaniseerumine.

“Ma soovin rahvusvaheliselt avatud internetti, mis töötab nii hästi kui võimalik ja ei ole piiratud riigi piiridega,” kuulutas Berners-Lee.  “Mida ma aga ei soovi, on veeb, kus Brasiilia valitsusel on oma riigi territooriumil asuvatesse serveritesse salvestatud andmestik kõigi sotsiaalvõrgustike kohta. See muudaks detsentraliseeritud interneti saavutamise keeruliseks.” Valitsuste, idufirmade ja ajakirjanike roll on hoida seda teemat üleval, sest muutuste tempo ei aeglustu, vaid kiireneb veelgi.

Internetimonopolide kohta avaldas Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi professor muret selle kohta, et sõltumine “suurtest ettevõtetest ja ühest suurest serverist” pidurdab innovatsiooni,  samas aga vaadates ajalukku, näeme, et konkurents on sellised teemad tavaliselt ära lahendanud ning usutavasti on see nii ka edaspidi.

Miks me vajame häkkereid?

Balkaniseeritud internet, millest Tim Berners-Lee räägib, viidates Brasiilia serveritele ja Iraani riiklikule intranetile, on NSA ja GCHQ massijärelevalve ilmsikstuleku tagajärg.

Sellest tekkinud umbusaldus, mis ulatub poliitilisest tasandist tavakodaniku enesestsensuurini välja, ohustab avatud internetti ja on suurem oht kui tsensuur ise.  Teadmine, et NSA võib sisse murda kommertsserveritesse, võib põhjustada uute Hiina Suure Tulemüüri (Hiina netitsensuuri) taoliste kodanikke “kaitsvate” võrgustike ilmumise. Seepärast vajamegi süsteemivastast tõuget, ütles Berners-Lee,  rõhutades Snowdeni-taoliste vilepuhujate kaitsmise vajadust ning veelgi rohkem vajadust häkkerite järele. “On oluline, et kogu arvutinohikute kogukond tajuks ja teadvustaks endale oma vastutuse suurust ja seda, milleks nad on suutelised. Me vajame erinevaid alternatiivseid hääli, mis aeg-ajalt vastanduks valitsuste konventsionaalsusele,” ütles ta.

Mees, kelle loodu muutis maailmas nii paljut – kommunikatsiooni voolusuunda, haridust, aktivismi jpm – on kogu tänapäevase poliitilise ja sotsiaalse lõhestatuse keskel jätkuvalt pühendunud vabadusele ja avatusele rajatud interneti eest võitlemisele.

Küsimusele, mida oleks ta teinud teisiti, kõlab lihtne vastus: “Ma oleks need kaldkriipsud pärast koolonit ära jätnud, neid pole tegelikult vaja. Toona lihtsalt tundus see hea mõte olevat.”

Allikas: Wired

Loe lisaks: Diplomaatia, Time Ideas

Foto: content.time.com

Toimetas Sander Soomaa