Foto: Pixabay + tigerhbu11

Kuigi Islandil ei ole laste ja noorukite hulgas esinenud ühtegi tõsist Covid-19 haigusjuhtumit, on seal teatatud 11-st eksperimentaalsete Covidi vaktsiinide kõrvaltoimete tõsisest juhtumist.

Arstid ja teadlased on juba kuid hoiatanud laste ja noorte vaktsineerimise eest eksperimentaalsete Covidi vaktsiinidega, sest kõrvalnähud, eriti noorte hulgas, on oluliselt raskemad kui SARS-CoV-2 ise. Sellegipoolest on valitsused ja tervishoiuasutused kogu maailmas püüdnud süstida mRNA-vaktsiine ka noorematele vanuserühmadele. Uued andmed Islandilt näitavad aga, et see on ilmselgelt täiesti vale tee.

Kõrvaltoimetest ei kiputa teatama

Islandi ettevõtja ja koolitaja Thorsteinn Siglaugsson on välja toonud vastavad andmed Briti portaalis The Daily Skeptic. Tema andmeil teatati saareriigis kokku 107 Covidi vaktsiinide kõrvaltoimete juhtumist lastel, millest üksteist liigitati tõsisteks (sh ka eluohtlikeks). Lisaks viitab Siglaugsson artiklile Icelandic Medical Journalis, mille kohaselt teatatakse üldiselt vähem kui kümnest protsendist vaktsiini kõrvalnähtudest (kuigi tõsistest kõrvalnähtudest teatatakse tavaliselt varem kui vähemtõsistest).

Islandi veebilehe Fréttin andmetel, millele mees viitab, teatasid mõned eksperimentaalsete vaktsiinide tõttu tervisekahjustuse saanud inimesed neist ise, sest seda ei teinud ei arstid ega tervishoiuasutused. See tähendab, et isegi tõsiste kõrvalmõjude korral on mängus kõrge alateatamise tegur. Pealegi on poliitikas ja peavoolumeedias juba ligi kaks aastat järgitud põhimõtet, et näiteks lahkunu või intensiivraviosakondades ravitavate patsientide puhul ei tohi teha vahet “Covidi tõttu” ja “Covidiga” juhtumitel, ka näiteks “väheste kõrvaltoimetega ohutuid vaktsiine”, mis põhjustavad müokardiidi juhtude plahvatuslikku levikut nooremate inimeste seas, ei tohi välja tuua.

Koolides esines Covid-nakkust harva

Kokku vaktsineeriti eksperimentaalsete Covidi vaktsiinidega 41 814 Islandi last ja noorukit vanuses 5–17 aastat ning teatati üheteistkümnest tõsiste kõrvaltoimete juhtumist. Alateatamist silmas pidades võib eeldada, et tõenäoliselt on neid juhtumeid oluliselt rohkem. Uuringu kohaselt: ligikaudu 10 protsendi teadete põhjal räägime kuni 110 lapsest – ehk ühest juhtumist 380 lapse kohta, nagu ka Siglaugsson märgib.

Siin on huvitav kontekst SARS-CoV-2 nakkuste kohta Islandil läbiviidud uuringuga, mis hõlmab aruandeperioodi 28. veebruarist 2020 kuni 31. augustini 2021. Teadlased jälgisid uuringuperioodi jooksul kõigi Covid-19 diagnoosiga laste tulemusi ning leidsid, et koolides esines nakkusi harva, ühtegi last Covid-19-ga haiglasse ei viidud ja kellelgi polnud tõsiseid sümptomeid.

Miks siis lastele ja noortele neid vastuolulisi ja eksperimentaalseid geenisüste teha, kui lõpptulemusena kahju kaalub üles kasu? Kui palju uuringuid ja võrdlevaid aruandeid selle tõestamine veel vajab?

Allikas: report24.news

Tõlkis Hando Tõnumaa