Möödunud on juba mitu aastat Jaapani maavärinast, mis põhjustas tsunami ning tuumakatastroofi Fukushima jõujaamas, kuid koristustöödega pole ikka veel eriti kuhugi jõutud. Radioaktiivse pinnase ja prahi koristamine on edenenud planeeritust aeglasemalt ning on raske leida inimesi, kes oleks nõus miinimumpalga (või isegi sellest vähema) eest tegema nii ohtlikku tööd. Seetõttu on näinud Jaapani maffia – yakuza – olukorras head võimalust kiiret raha teenida.

Reuters koostas Fukushima koristustöödest ulatusliku raporti, mille järgi on puhastustöödel tegutsevatesse sadadesse ehitusfirmadesse peidetud yakuza kontrollitud firmad, mis maksavad värbajatele, et nad otsiks kodutuid inimesi, kes oleksid nõus töötama radioaktiivses keskkonnas.

Fukushima katastroofi koristustööde ulatus on vapustav. Kui Fukushima jõujaama enda saasteainetest puhastamine läheb maksma kümneid miljardeid dollareid ning võtab aastaid aega, siis Fukushima prefektuuri alade puhastamise kulukust hinnatakse rohkem kui 30 miljardile. Kuna TEPCO (Fukushima jõujaama omanik Tokyo Electric Power Co) on põhimõtteliselt riigistatud, siis on töövõtjatele laual puhastustööde jaoks 35 miljardit dollarit maksumaksjate raha. See aga on muutnud Fukushima koristamise õitsvaks äriks, kus arvukad kahtlased tegelased üritavad heast rahast osa saada. Siinkohal toome välja mõned peamised leiud Reutersi raportist, kuid seda tasuks kindlasti ka täies mahus lugeda.

• Selle aasta jooksul vahistati Jaapani organiseeritud kuritegevuse liikmeid kolm korda, süüdistatuna ehitushiiglase Obayashi Corpi saastatuse puhastajate alltöövõtjate võrgustikku imbumises ja ebaseaduslikult tööliste saatmises valitsuse rahastatud projektile. Kodututele, kes Fukushimasse töötama värvatakse, makstakse 6 dollarit tunnis, mis on vähem kui sellise töö eest makstav miinimumpalk. Tihtipeale jäävad kodutud hoopis võlgadesse, sest palgast võetakse maha ka toit ning majutus. Politsei sõnul jõuab töölisteni vaid üks kolmandik rahast, mida Obayashi peatöövõtja oli neile määranud – ülejäänu võetakse vahemeeste poolt ära.
• Obayashi,  mis on Jaapani suuruselt teine ehitusfirma, ei jäänud valesti käitumises süüdi kuid alltöövõtjad, kes on seotud vahistamistega, olid kolm firmat, mis tulenesid Obayashist endast. Selline asi aga sai juhtuda, kuna puhastustöödes osaleb sadu firmasid ning järelvalve on puudulik.
• Täielikku firmade arvu, mis said maksumaksjate raha, ei ole avalikustatud. Kuid kümnes kõige enam saastunud linnas ning maanteel, mis viib põhja ja mööda Fukushima katkise jaama väravatest, leidis Reuters 733 firmat, mis töötasid keskkonnaministeeriumi jaoks osaliste lepingutingimuste järgi, mis avalikustati ministeeriumi poolt augustis Jaapani informatsiooni avalikustamise seaduse alt.
• Reuters leidis 56 alltöövõtjat, kellele poleks tohtinud anda valitsuse lepinguid, sest neil polnud õigeid lubasid Jaapani ehituslubadest. Viit firmat, mis olid Jaapani keskkonnaministeeriumi puhastustööde firmade nimekirjas, ei ole isegi olemas.

Projektiga, mis on nõnda suur ning algusest peale kiireloomuline ja takka kiirustatud, tuleb kindlasti mingi kogus raiskamist. Ei ole sama lihtne leida kogenud töövõtjaid, kes pakuksid teineteise vastu tuumakatastroofi koristustööde endale saamiseks. Ometi on Reutersi poolt kirjeldatud kahtlaste firmade ning järelvalve puudumise rägastik vapustav.

Kuid järelvalve puudumise probleem ei ole vaid tööliste valdkonnas. Varem sel aastal määras Jaapani tuumaregulatsioonide komisjon (Japanese Nuclear Regulation Authority – NRA) Fukushima katastroofile halvima reitingu selle maavärinajärgsest esialgsest tipust saadik. Seda aga avastuse tõttu, mis näitas, et Fukushima jõujaama alal asuvad ajutised paagid, kus hoiustati radioaktiivseid jäätmeid, lekkisid. Tol hetkel ütles NRA, et nad ei ole kindlad, kas Jaapan suudab koristustöödega ise toime tulla.

„Praegune olukord on punktis, kus rohkem jälgimist ei oleks piisav, et hoida õnnetusi juhtumast,“ ütles tol ajal NRA esimees Shunichi Tanaka reporteritele, „meie töö on nüüd langetada nende riskide ohtu, et need ei muutuks surmavateks.“

Koos leketega hoiustuspaakidest on Fukushimas leidnud aset ka mitmed massiivsed lekked, mis jõudsid Vaiksesse ookeanisse. Nende probleemide keskmes on aga Tepco, mis on jätkuvalt autoriteet, mis kontrollib Fukushima reaktorite saastatusest puhastamist, aga on järjepidevalt põrunud õigete dokumentatsioonide ja standardite hoidmisega, vaatamata miljarditele dollaritele, mida valitsus neile andis.

Oktoobris teatas Jaapani peaminister Shinzo Abe, et ta riik on avatud rahvusvahelisele abile, kuid see teadaanne tuli vaid peale seda, kui mitmed riigid olid nõudnud, et selline samm astutaks. Ei ole kindel, milliseks võib see abi kujuneda, kuid tugevama autoriteedi järelvalve projekti üle võib kasuks tulla. Kui vaadata jõujaama või seda ümbritsevat prefektuuri, muutub aina selgemaks, et Jaapani valitsus on välja näidanud tõsist puudujääki järelvalves Fukushima koristustööde puhul.

Allikad: Vice, Aljazeera, National Geographic, Reuters 

Foto: amazingstuff.co.uk

Toimetas Marlen Laanep