Suur osa maailma šokolaadist pärineb väikestest Lääne-Aafrika farmidest ning kahjuks kasutavad paljud neist farmidest kakaoubade korjamiseks (laps)orjasid. Eesti on Lääne-Aafrikale üks neljast suuremast ekspordi sihtkohast. Rahvusvaheliste inimõigus- ja arenguabiorganisatsioonide viimaste aastate raportites figureerib just nimelt Eesti mitmete näitajate esirinnas. Suurem osa Eestisse jõudvast kakaost on re-eksport ehk taasväljavedu. See tähendab, et Aafrikast Eestisse jõudev kakao suundub siit edasi peamiselt Venemaale, Ukrainasse ja Valgevenesse.

Šokolaad on üks enim tarbitavaid maiustusi üldse. Iga eurooplane või põhjaameeriklane sööb keskmiselt 5,2 kilo šokolaadi aastas. Üleilmne šokolaadimaiustuste turg õitseb – 2012. aastal oli see väärt 80 miljardit dollarit. Kuid kakao tootmisahel on pikk, keerukas ja läbipaistmatu, ja peidab endas vaesust, ebaõiglust ja inimõiguste rikkumist.

Kakaoubade kasvatamise problemaatika sai rahvusvaheliseks kõneaineks 2001. aastal, mispeale paljud suured šokolaadifirmad lubasid oma tarneahelast orjanduse kaotada 2005. aastaks. Järgmine lubadus tehti juba 2008. aastaks. Ometi möödusid nii aasta 2005 kui ka 2008, kuid suuremaid muutusi šokolaaditööstuses näha ei olnud. 2010. aastal lubasid juba kõik suuremad šokolaaditootjad hakata astuma samme õiglasema šokolaaditööstuse suunas, aga muutused on siiani olnud äärmiselt aeglased. Viimastel aastatel on palju dokumenteeritud olukordi, kus lapsed ja ka täiskasvanud on kakaoubasid kasvatavates farmides vastu nende tahtmist. Kuigi mõiste “orjandus” sisaldab endas ajaloolist konteksti, rikutakse kakaoistandustes samu üldiseid inimõiguste põhimõtteid.

Lapsorjad

Orjakaubitsejate töö seisneb selles, et 12-16-aastased lapsed müüakse oma kodumaalt kakaofarmeritele Elevandiluurannikul. Kui enamasti otsitakse 12-16-aastaseid poisse, siis teada on ka juhtumeid 7-aastastest lastest, kes on sattunud kakaofarmidesse tööle. Lapsed töötavad väikestes farmides üle kogu riigi, koristades kakaoubasid nii öösel kui ka päeval, ebainimlikes tingimustes. Paljud orjaks sattunud poisid on pärit lähedalasuvast Malist, kus värbajad otsivad bussijaamade lähistelt üksikuid või toitu kerjavaid lapsi. Mõned lapsed jäävad farmidesse tööle vaid kuudeks, teised aga võivad sinna jääda kogu oma täiskasvanueaks. Farmides kasutatakse tihti füüsilist vägivalda – aeglaselt töötamise või põgenemiskatsete eest võib saada piitsa. On ka andmeid sellest, et lapsi või täiskasvanuid on põgenemise takistamiseks öösiti luku taga hoitud.

Me ei saagi olla kakaoubade päritolus kindlad

Eesti suurim šokolaaditootja Kalev ei avalda oma tarneahelat, kuid tunnistab, et ostab kakaoubade massi tõepoolest Ghanast ning kakaovõid ja pulbrit teistest Aafrika ja Aasia riikidest – kokku umbes 2000 tonni aastas. Paratamatult tekib küsimus, miks varjata kakaoubade päritolu, kui selleks otsest vajadust ei ole.

Kahjuks ei saa praegused tarbijad kuidagi olla kindlad, kas nende ostetud šokolaadi tootmisel on kasutatud lapsorjasid või mitte. Šokolaaditahvlitele pannake küll silte, nagu näiteks õiglase kaubanduse (Fair Trade) sertifitseering, aga ükski märgistus ei saa garanteerida, et šokolaad toodeti kedagi ekspluateerimata. 2010. aastal pidid õiglase kaubanduse sertifitseerimisprotsessi asutajad näiteks katkestama koostöö mitmete oma Lääne-Aafrika varustajatega, sest nad kasutasid lapstööjõudu.

Teadaolevalt kasutavad need šokolaaditootjad oma tootmisprotsessis orjade kasvatatud kakaoubasid:

M&M Mars

Hershey

Kraft: (Cadbury, Nabisco, Toblerone, Milka)

Nestlé

General Mills (Häagen Dazs)

Lindt and Sprungli (Ghirardelli)

Unilever (Breyer’s Ice Cream)

Godiva ja teised

Suured firmad, nagu näiteks Nestlé, võivad küll aeg-ajalt tulla välja mõne orgaanilise või orjandusevaba tootega, kuid selliste turustustrikkide varjus müüvad nad sellegipoolest kõiki muid orjandusega seotud tooteid edasi.

Allikad: Marginalized, Food is Power, Earth Save, ERR, Postimees

Fair Trade ja vandenõud: Telegraph, Cracked

Foto: humantraffickinglaw.blogspot.com

Toimetas Mariliis Rannama