Foto: Ahmed Muntasir/ pexels.com

Iga süsteemi juures leidub neid, kes seda kurjasti ära kasutavad. “Märtsis 2020 paljastas lennujaamade fännidele mõeldud saade lennujaamade kaudu toimuva massilise sisserände. Föderaalne Migratsiooni- ja Pagulasamet (BAMF) teatas kvartal hiljem, et enam kui kolmandik sisserändajatest saabuvad lennujaamade kaudu. Sellele lisandub sisseränne Türgist,” kirjutab Saksa väljaandele Tichys Einblick kirjanik ja publitsist Alexander Wallasch, kelle artiklid ilmuvad pidevalt ka TAZ-is ja teistes peavoolu väljaannetes. 

Rohkem kui iga kolmas varjupaigataotleja saabus 2019. aastal lennukiga – “Saksamaa ja Euroopa suurim välispiir“ on illegaalsetele migrantidele pärani lahti?

Hesseni Ringhääling Hessischer Rundfunk pühendas oma telesaates “Mittendrin“ (“Keskel“) dokumentaalsaate Frankfurdi lennujaamale. “Dokumentaal näitab teiste hulgas inimesi, kes seal töötavad, aga ka neid, kellele on lennujaam puhkuse stardipaigaks või töölähetuse alguskohaks.“

Selles 45-minutilises lennujaamasaates räägitakse “Saksamaa suurimast politseijaoskonnast“. Saadet reklaamitakse fotoga, kus naispolitseinik uurib põhjalikumalt isikutunnistust. Seda keskset stseeni me siin ka käsitleme.

Frankfurdi lennujaamas tagavad 81 000 töötajat lennujaama turvalisuse ja perfektse toimimise. Seetõttu on tegemist Hesseni liidumaa suurima tööandjaga. Seda, et siin on tegemist veel ühe kõige-kõigega, mainitakse vaid ääremärkusena: lennujaam võib olla Saksamaa suurim illegaalne inimeste terminal, nii öelda pärani avatud värav Saksamaa sotsiaalsüsteemi ja Euroopa südamesse sisenemiseks.

Ka siis, kui välismaalased on ammu juba kusagil mujal Euroopas “põgenikena” registreeritud või nende suhtes on käimas varjupaigamenetlus. Paljud tulevad “pagulase passidega” Kreekast ja politsei selgitab neile, et nad tohivad turistidena Saksamaale jääda ainult kolmeks kuuks. Paljud jäävad kauemaks, jälg kaob.

Tegelikult ei vaja varjupaika otsivad migrandid Saksamaal dokumente ega passe isegi siis, kui nad saabuvad Euroopa Liitu mittekuuluvast riigist. Sadu tuhandeid kordi on seda juba praktiseeritud: lennukite tualettide prügikastid on isikutunnistuste lõppjaamad – seda on tõestanud pistelised kontrollid. Nii saavad Bangladeshi ja Afganistani migrantidest enda sõnul süürlased, kellele antakse pagulaste elamisluba.

Aga isegi need, kes Euroopa Liidu piiri ületamisel registreeriti sõrmejälgede identifitseerimissüsteemis EURODAC, või kes taotlesid varjupaika riigis, kuhu nad Euroopa Liidus esimesena saabusid, saavad vastava “pagulase passiga” nimetatud esimesest asukohariigist Saksamaale tulla.

Kuidas see käib, seda dokumenteeris Hessischer Rundfunk juba märtsis 2020: naispolitseinik selgitab Kreekast saabunud varjupaigataotlejatele, et nad peavad turistidena hiljemalt kolme kuu pärast Kreekasse tagasi lendama.