Pärast Ukraina valitsuse 21. novembril vastu võetud otsust loobuda koostööleppest Euroopa Liiduga, on rahvas Kiievi tänavatel jätkuvalt meelt avaldatud. 29. novembril lõppenud Vilniuse tippkohtumisel jättis president Viktor Janukovõtš sõlmimata assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepe Euroopa Liiduga, mis vallandas tulise protesti. 30. novembri hommikul ajas Ukraina miilitsa eriüksus Berkut Kiievi Iseseisvuse väljakul (Maidan) kumminuiade ja pisargaasi abil laiali sajad meeleavaldajad, kes presidendi otsuse vastu protestisid. Kyiv Post kirjutab, et Janukovõtši arvates ei ole miilitsa vägivaldne käitumine tema süü. 

“Mitu päeva tagasi avaldasin ma kogu riigis toetust rahumeelsetele aktsioonidele. Need, kes ei võtnud kuulda põhiseaduse ja presidendi sõnu ja need, kes provotseerisid Maidani väljakul oma otsuste ja tegudega vägivalda, saavad karistatud,” sõnas president. Mitmed opositsioonipoliitikud on avaldanud arvamust, et president peaks tagasi astuma. Endine siseminister, aprillis president Viktor Janukovõtšilt armu saanud Juri Lutsenko ärgitas kiievlasi alustama esmaspäeval streiki, et kukutada “see bandiitlik režiim”.

Segondnya.ua (Сегодня) kirjutab, et protestijatega käituti eriti brutaalselt. Näiteks võtsid miilitsad meeleavaldajatel kätest ja jalgadest kinni ja visati hooga miilitsabussi, paar jalakäijate tunnelisse jooksnud inimest lohistati sealt väevõimuga välja jne. Kaks miilitsa poolt läbipekstud protestijat viidi kiirabihaiglasse.

BNS vahendab, et Kiievi miilitsa sõnul võeti vahi alla 35 inimest võimudele vastuhakkamise ja korrarikkumise eest. Enamik neist on vabaks lastud. Demonstrandid tulistas miilitsatöötajaid ilutulestikurakettide ja loopisid kividega, tekitades kahju ühele miilitsabussile, seisis avalduses.

Umbes 10 000 Ukraina euromeelset demonstranti kogunesid laupäeval pärast eelmise meeleavalduse jõuga laialiajamist uuesti Kiievi kesklinnas asuva kloostri esisel väljakul. Miikaeli Kuldsete Kuplite kloostri juurde kogunenud rahvahulk hüüdis “häbi” ja “astu tagasi”. Kloostrisse pages koidikueelse haarangu järel mitusada demonstranti, kellest paljud said vägivallas viga.

Opositsioonijuhid nõudsid ennetähtaegseid parlamendi- ja presidendivalimisi ning kannustasid rahvast meelt avaldama. “Igaüks teist peab tulema tänavale ja väljendama oma seisukohta, millises riigis ta elada tahab – totalitaarses politseiriigis, kus teie lapsi pekstakse, või euroopalikus riigis,” ütles opositsioonierakonna UDAR juht ja poksitšempion Vitali Klõtško.

Opositsiooniliider Arseni Jatsenjuki sõnul kohtus opositsioon laupäeval Euroopa Liidu suursaadikutega. “Meil oli väga tõsine jutuajamine,” ütles Jatsenjuk. ” Loodame läänemaailmalt selget ja karmi reaktsiooni.” Ka vangis olev endine peaminister Julia Tõmošenko kutsus oma tütre vahendusel esmaspäevast alates meelt avaldama, kuni valitsus on kukutatud.

Ukraina valitsus põhjendas ootamatut kursimuutust läänesuunalise lõimumise võimalike mõjudega Ukraina-Vene kaubandusele ja vajadusega “taastada kaotatud kaubanduse maht Venemaaga”. See tõi kaasa läänemeelsete ukrainlaste protesti ja eelmise pühapäeva, 24. novembri meeleavaldus Kiievis oli suurim pärast 2004. aasta oranži revolutsiooni.

Kiievi meeleavaldusi saad jälgida väljaandest Kyiv Post, mis teeb olukorrast otsereportaaži.

Allikad: Kyiv Post, Segondnya, BNS

Foto: seld.net.ua

Toimetas Mariann Joonas