“Investeerimist võivad inimesed mõista erinevalt, aga investeerimise eesmärk on ikkagi see, et paigutatav raha peaks investori huvides midagi tegema hakkama, kuidagi kasvama. Mulle meeldiks rääkida investeerimisest kui näiteks tehase ehitamisest. Kui see tehas on efektiivne ja annab toodangut, siis me räägime investeerimisest,” ütles Tavidi finantsdirektor Jüri Martin veebisaates “Kullastuudio” saatejuht Neeme Rauale.

Martini arvates pole palju neid, kes usuvad, et dollar, euro, rubla või ükskõik, millist käibel olevat raha on kõige mõistlikum sukasääres hoida.

“Kui me paigutame raha sukasäärde, siis paratamatult jookseme ajaga võidu. Inflatsioon hakkab seda kogutud summat purema ehk selle ostujõud kogu aeg väheneb. Säästmine on tuleviku kindlustamise kõige konservatiivsem meetod, aga minu arvates mitte kõige tõhusam,” lausus Martin.

Samamoodi ei nimeta ta riskivabaks investeerimist kinnisvarasse. Saab vaadelda erinevaid perioode maailma ajaloos ja leida näiteid, kus kinnisvara on muutunud koormuseks, näiteks Detroit eelmise kümnendi lõpus või Jaapan eelmise sajandi lõpus. “Aga tõele au andes on kinnisvara ülemaailmse linnastumise tingimustes tõesti üldjuhul rohkem tagasi andnud võrreldes sellega, kui palju sinna paigutatud on,” tunnistas ta.

Aktsiaturg on siiski riskantsem, kui kinnisvara. Järjest rohkem panustatakse sellele, et aktsia hind tõuseb, mitte sellele, et investeeritud vahendid peaksid hakkama dividenditulu tootma.

“Kui palju on täna selliseid aktsiaid, kuhu investeerides on investoril võimalik prisket dividenditulu loota? Neid on, aga mitte just väga palju. Mida aeg edasi, seda rohkem on neid investoreid, kes loodavad, et aktsia hind tõuseb ja siis aktsiate müügiga teenitakse kasumit. Tihti nii juhtubki, vahel läheb aga teisiti,” sõnas Martin.

Kulda ta otseselt investeeringuks ei pea, vaid käsitleks pigem kui kindlustust, garantiid: “See on vahendite paigutamine päris rahasse. Kui vaatame tänast globaalset rahanduspoliitikat, siis mina ei oska kulla kõrvale teist valuutat panna. Minu jaoks on kuld ikkagi raha, see on väärtuse mõõdupuu.”

Paljud valuutad ei vasta täna aga ühele väga olulisele raha defineerivale kriteeriumile – ressursi piiratusele. Erinevalt teistest valuutadest, on füüsilise kulla kogus piiratud, seega kuld vastab sellele kriteeriumile. Martin käsitleks kulda pigem turvalise rahana, mitte klassikalise investeeringuna. “Kulla soetamise ja õunapuu alla matmise eesmärk on pigem raskete hetkede üleelamine, mitte kiirelt rikkaks saamine,” arvas ta.

Vaata saadet siit:

Allikas: Tavex Group Youtube

Foto: Erlend Štaub

Toimetas GoodNews