Inglise väljaande Sky Newsi läbiviidud katse paljastas, et Londonis on kasutusel võltsmobiilimastid, mis koguvad ümbruses olevate inimeste telefonide infot ning jälitavad kõnesid. Kuigi Suurbritannia politsei eitab selliste seadmete kasutamist, viitavad nende kommentaarid ja läbiviidud katsed vastupidisele. Probleeme tekitab nuhkimisprogrammi salastatus ja seega potentsiaalne järelevalve puudumine, aga muretsema paneb ka tõenäosus, et seda tehnikat kasutavad ka kurjategijad.

Juba 2009. aastal teatas The Guardian, et Metropolitani politsei oli kulutanud ligi 144 000 naela pealtkuulamistehnikale Stingray, mis kogub telefonide IMSI (rahvusvahelise mobiilside kasutaja identiteedi) koodi, kuulab pealt kõnesid ning suudab jälgida inimeste liikumist reaalajas. Novembris kirjutas The Times anonüümsetele allikatele tuginedes, et Suurbritannia suurim politseijõud on samuti hakanud kasutama sellist tehnoloogiat – ilmselt näiteks suuremate protestide ajal. Kuigi Stingrayde kasutamise kohta esitati politseile korduvalt teabenõudeid, ei ole neile vastatud ning politsei ei kinnita ega lükka ümber nende kasutamist. Nüüd aga on Sky News esitanud esimest korda otsesed asitõendid Stingrayde kasutamise kohta Suurbritannias, algatades arutelu invasiivsete salastatud luureprogrammide peitmise üle.

Jälitusseadmed matkivad mobiilimaste

Sky News kasutas oma uurimuses Saksa turvafirma GMSK Cryptophone’i tarkvara, tuvastamaks Stingrayde tegevust reetvaid märke. Kolme nädala jooksul tuvastati Londonis üle 20 juhtumi, kus tarkvara andis alust uskuda, et piirkonnas kasutatakse IMSI püüdjaid. Need seadmed matkivad mobiilimaste, pannes telefonid saatma oma infot õigete mobiilsideoperaatorite asemel neile. Nii võib üks Stingray koguda rohkelt infot ning salvestada ja pealtkuulata tehtud kõnesid kõigilt ümbruses viibivatelt inimestelt, ilma et nood ise seda märkaksid.

Algselt töötati Stingray välja sõjaväeliste ja luureoperatsioonide jaoks, kuid nüüd on need kasutust leidnud ka politseis, eriti USA-s. Kuigi ametlikult väidetakse, et neid kasutatakse vaid kurjategijate suhtluse jälgimiseks, kogub seade kõigi piirkonnas viibijate infot, luurates ka tavainimeste järel, rikkudes nende privaatsust. Heategevusorganisatsiooni Privacy International asedirektori Eric Kingi sõnul kogutakse linnakeskkonnas tuhandete inimeste mobiiltelefonide infot ning praegu ei teata, mida selle infoga tehakse. Ta lisas, et kuna luuretööriista esitleti nii telesaates “The Wire“ kui ka filmis “Zero Dark Thirty“ ning firma müüb seda kõigile maksevõimelistele isikutele, õõnestab see, et politsei asjakohast tegevust eitab, inimeste turvatunnet. Kingi sõnul ei tea inimesed, mida politsei teeb, et nende infot kaitsta luureseadmete kaudu kurjategijateni jõudmast ning kui ka politsei kasutab Stingraysid, siis ei teata, millised seaduseda tagavad nende õigusjärgse kasutamise. Politsei peaks oma maine parandamiseks ning avalikkuses usalduse ja turvatunde taastamiseks nendele küsimustele kiiresti vastama.

Politsei ei anna infot seadmete kasutamise kohta

Kui politseilt küsiti otse Stingrayde kasutamise kohta, ütles Metropolitani politseikomissar Bernard Hogan-Howe, et politsei ei kavatse sellest rääkida, sest sellest saaksid kasu vaid inimesed, kes “on teisel pool“ ning seega ta ei näe põhjust, miks tuleks sellist infot jagada. Riikliku kuritegevuse agentuuri (NCA) peadirektor Keith Bristow kommenteeris aga, et nad ei saa rääkida osast infost, millega nad tahaksid arutelu muuta informeerituks ja loogiliseks, sest see muudaks asjakohaste taktikate rakendamise eesmärgi mõttetuks.

Ta lisas, et mõned vajalikud politseitoimingud ongi pealetükkivad, ebamugavad ja invasiivsed, kuid oluline on nendesse suhtuda avatult ning mõista, et on vaja langetada ka raskeid otsuseid. Ometi ei pakuks Stingrayde kasutamise kinnitamine ning nende kohta statistika esitamine kurjategijatele mingit olulist infot: näiteks ei avaldataks, millal ja kuhu neid edaspidi paigutatakse. Küll aga liigutaks seadmete kasutamise möönmisel vastutuse võtmisele lähemale.

Seadus ei reguleeri selliste seadmete kasutamist

Briti luureseadustele spetsialiseerunud advokaat Tim Johnston leiab, et politsei keeldumine IMSI püüdjate kommenteerimisest näitab, et nende kasutamist reguleeriv seaduslik raamistik on ebaselge. Ta lisas, et inimesed lihtsalt ei teagi, mis alusel neid kasutatakse ja kuidas või kas  teostatakse neile järelevalvet. Privacy International on selgitanud, et kui keegi on Stingray sihtmärk, peetakse seda 1997. aasta politseiseaduse järgi “omandile vahelesegamiseks“. See on aga loodud reguleerimaks pealkuulamisseadmete paigaldamist ning kellegi kodudesse sissemurdmist, mitte mobiiltelefoniside jälitamist. Selline lähenemine võimaldab ametlikes raportites IMSI püüdjate seadmeid kategoriseerida koos teiste pealtkuulamistega, mis tähendab, et on võimatu teada, kui palju on neid reaalselt rakendatud.

Arvestades seda, et Stingray-tüüpi IMSI püüdjaid saab internetist osta umbes 1000 naela eest ning need ei nõua kõnede kinnipüüdmiseks mobiilsideoperaatorite koostööd, on võimalik ka, et seadmeid kasutavad inimeste info varastamiseks ka võõrad valitsused, eraettevõtted või kuritegelikud ühendused. Kuni politsei annab vaid põiklevaid vastuseid ning seadmete kasutamine pole reguleeritud, on inimeste turvalisus ohustatud.

USA näitel aga ei tundu, et UK politseivõimud tunnistaks Stingraydega luuramist. Nimelt on USA tsiviilõiguste ühing tuvastanud 21 osariigis 53 agentuuri, mis kasutavad IMSI püüdjaid, kuid on olnud juhtumeid, kus politseinikud on isegi kohtuistungitel varjanud nende kasutamist. Väidetavalt on Stingraysid tootev firma Harris Corporation allkirjastanud politseiga lepingud, mille kohaselt nad ei tohi nende toodetest avalikult rääkida. Ometi eitas FBI eelmisel kuul Stingrayde kasutamisest rääkimise keeldu, kuni infos ei avalikustata nende “spetsiifilisi võimeid“.

Eelmisel kuul võttis Washingtoni osariik vastu seaduse, mis nõuab võimudelt enne sellise tehnika kasutamist orderi taotlemist. Saksamaal tuleb Stingrayde ja teiste sarnaste seadmete kasutamisest teavitada lausa parlamentaarset komisjoni. Suurbritannia puhul ei teata ühestki piirangust, järelevalvest või nõudest Stingrayde kasutamisel.

Allikad: Sky News, Ars Technica, The Independent, Business Insider, BBC

Foto:

Toimetas Allar Pajuste