2017. aasta aasta teisel poolel alanud Ontario kodanikupalga pilootprojekt on hakanud näitama positiivseid tulemusi nii üksikisikule kui kogukonnale. Projektis osalenute sõnul on bürokraatiavaba toetuse saamine võimaldanud neil hakata tervislikumalt toituma, vähendada stressitekitajaid ning panustada rohkem aega oma kogukonda ning enesearendusse. Projekt kestab kolm aastat ning võrdleb toetusi saanuid ja nende rajoonide arengut kontrollgruppidega.

Kanada Ontario kodanikupalga pilootprojektiga liitunud saavad kuni kolm aastat tingimusteta rahalist toetust. Osalejatel ei ole selle aja jooksul keelatud töötada ning nende elukvaliteedi muutuseid uuritakse regulaarselt projektiga mitteseotud uurijate poolt St. Michaeli haiglast ning McMasteri ülikoolist, küsitledes neid tervise, töötamise ning majutuse teemadel. Projekti korraldajad mõõdavad muudatusi kodanikupalga saajate toidulauas, stressitasemes, ärevuses, vaimses ja füüsilises tervises ning tervishoiusüsteemi kasutamises, majutuse stabiilsuses, hariduses ja koolitustes ning tööturul osalemises. Toetusi saavate inimeste kogukondades uuritakse muutuseid töötuse tasemes ja kuritegevuses ning võrreldakse tulemusi kontrollaladega. Kohalike sõnul on juba poole aastaga näha muutuseid ka tänavatel – linn on tegusam, ärid on elavamad, toidupoes on ka kuu lõpus järjekorrad.

Pilootprojekti valiti kandideerinute seast need, kelle sissetulekud olid piisavalt väikesed, et nad vajaksid lisatoetust. Toetuse summaks on kuni 17 000 dollarit aastaks üksikisikule ja kuni 24 000 dollarit aastas paarile (kui on ka muu sissetulek, siis toetus on sellest alla 50%). Puuetega inimesed saavad sellele lisaks veel kuni 500 dollarit toimetulekutoetust kuus. Kui osalejad aga leiavad projekti ajal töö (või parema töökoha), vähendatakse nende saadavat kodanikupalka 50 sendi võrra iga teenitud dollari pealt, kuni nad teenivad nii palju, et nad ei ole enam projekti sihtgrupis. Projekti administraatorid saavad teha maksetesse muudatusi, kui osalejad kaotavad oma töö, lähevad tagasi kooli, leibkond muutub või tekivad erivajadused.

Kuigi projekt on käinud veidi üle poole aasta, on esimesed projektiga liitunud näitamas positiivseid tulemusi – erinevad vaesuses kasvanud isikud on suutnud endale lubada kauaoodatud esemeid nagu talvejopesid, jalutuskeppe ning tervislikumaid toiduvarusid, mis jätkuvad kuu lõpuni. Projekt on aidanud neil viia ka oma elusse muudatusi, näiteks suudetakse vabanenud ajaga otsida edukamalt tööd või korterit, panustada vabatahtlikutöösse, koolis käimisesse ja koolitustesse. Väike pole ka süsteemi bürokraatiavabaduse aspekt – osalejate sõnul on palju väärikam saada kodanikupalka kui käia pidevalt erinevates asutustes tõestamas, et nad on piisavalt vaesed või erivajadusega, et toetuseid saada.  Üks 60-aastane kodanikupalga saajatest on rääkinud, kuidas ta enne projekti suutis vaevu elus püsida, kuid nüüd on ta saanud tagasi oma iseseisvuse – kui ta tahab süüa, saab ta minna ja midagi osta, mitte ei pea minema toidupanka või supikööki.

Hamiltoni Vaesuse Vähendamise Ümarlaua koordinaator Laura Cattari sõnul on vähetõenäoline, et kodanikupalga saajad hakkaksid saadavad toetust raiskama. Isiklikust kogemusest rääkides kinnitab ta, et sotsiaalabist sõltuvad inimesed ei julge raha saades seda kulutada. Tema sõnul on see elav näide sellest, kuidas puudus paneb inimesi muutust kartma, kuid leiab, et kodanikupalk muudab inimesi tervislikumaks ja vähendab stressi, isegi kui see võtab aega. Uurijad muretsevad, et kolm aastat pole piisavalt pikk aeg uurimaks kõiki kodanikupalga mõjusid ning neile meeldiks viia läbi 10-aastane projekt, kuid praegustes tingimustes ollakse õnnelikud ka paariaastase pilootprojekti ning selle teerajamisega.

Allikad: Ontario koduleht, The Star, Fast Company

Toimetas Annika Urvela