Foto: Shutterstock

USA nõuab maavarasid 500 miljardi dollari väärtuses. Kiiev soovib summat vähendada 90 miljardile. Kui kokkuleppele ei jõuta, ähvardab Ukrainat kokkuvarisemine.

Sõdu peetakse harva “vabaduse”, “demokraatia”, “läänelike väärtuste” või naiste õiguste pärast – peaaegu alati võideldakse käegakatsutavate materiaalsete huvide pärast. Ukraina sõda pole erand, nagu oli selge juba ammu, kui USA senaator Graham ütles avalikult, et USA hoolib Ukrainas peamiselt maavaradest.

Riik mängis eurooplaste plaanides energiatarnijana juba pikalt privilegeeritud rolli. Märkimisväärses koguses rohelist vesinikku kavatseti toota Ukrainas ja seejärel transportida torujuhtmete kaudu Euroopa Liitu, millest osa on juba olemas.

Kuid huvi äratasid ka maavarad. Saksamaa Konrad Adenaueri fond pooldas ühes uuringus seda, et Euroopa ettevõtetele tuleks anda eelisjuurdepääs Ukraina loodusvaradele. Ja sel põhjusel tasub toetada Kiievit kaitselahingus Venemaa vastu.

Kui eurooplased on endiselt väga kõhklevad oma huvide avalikult väljendamisel Ukraina loodusrikkuse vastu, siis USA uus administratsioon tegutseb jõhkra avameelsusega. Donald Trumpi valitsus nõuab Kiievilt 500 miljardi USA dollari väärtuses mineraalide, nafta, gaasi ning sadamate ja muu infrastruktuuri tulude tasumist.

Zelenskõi valitsus on sellele endiselt vastu, kuid mitte põhimõtteliselt. Kiievis tehakse ikka veel jõupingutusi, et viia summa alla tasemele, mis oleks rohkem kooskõlas USA abiga. New York Timesi (NYT) andmetel on praegune nõudlus abist umbes neli korda suurem. Ja Bloombergi andmetel tahavad Ukraina läbirääkijad summat vähendada umbes 90 miljardi dollarini .