Foto: Public Domain, Wikimedia Commons

Uute andmete kohaselt on USA praegu COVID-19 juhtumite ja surmade arvu poolest esikohal. Hopkinsi rakendusliku majanduse magistriõppe programmi assistent Genevieve Briand analüüsis COVID-19 mõju USA surmajuhtumitele, kasutades CDC andmeid. Seda kajastanud veebiajaleht The Johns Hopkins News-Letter eemaldas artikli, kui sai kriitikat, et seda kasutatakse pandeemia mõju minimeerivate ohtlike ebatäpsuste toetamiseks. Tõlkisime selle veebiarhiivist leitud artikli eesti keelde.

Märtsi keskpaigast septembri keskpaigani on USA kogu surmade arv jõudnud 1,7 miljonini, millest 200 000 ehk 12% surmajuhtumitest on seotud COVID-19-ga. Selle asemel, et vaadata vaid COVID-19 surmajuhtumeid, keskendus Briand USA surmade koguarvule vanuserühma ja surma põhjuse järgi ning kasutas seda teavet COVID-19 tagajärgede valgustamiseks.

Ta selgitas, et COVID-19 mõju USA surmadele saab täielikult mõista ainult siis, kui vaadata Ameerika Ühendriikide surmajuhtumite koguarvu.

Pärast andmete hankimist CDC veebisaidilt koostas Briand graafiku, mis näitab protsentuaalselt, kui palju oli surmajuhtumeid igas vanuserühmas. 

Üllataval kombel jäi vanemate inimeste suremus enne ja pärast COVID-19 samaks. Kuna COVID-19 mõjutab peamiselt vanureid, ootasid eksperdid vanemates vanuserühmades surmajuhtumite protsendi tõusu. Seda kasvu CDC andmetest siiski ei nähta. Tegelikult jääb surmade protsent kõigi vanuserühmade seas suhteliselt samaks.

“Põhjus, miks meil on vanemate inimeste seas rohkem COVID-19 surmajuhtumeid, on lihtsalt see, et USA-s sureb iga päev vanemaid isikuid rohkem kui nooremaid,” ütles Briand.

Briand märkis ka seda, et nii enne kui ka pärast COVID-19 on esinenud 50 000 kuni 70 000 surma, mis näitab, et see surmade arv oli tavapärane juba ammu enne COVID-19 tekkimist. Seega pole COVID-19 mõjutanud Briandi sõnul eakate inimeste suremuse protsenti ega suurendanud ka surmade koguarvu.

Analüüs viitab sellele, et erinevalt enamiku inimeste oletustest ei ole COVID-19 surmajuhtumite arv murettekitav. See on paljudele inimestele šokk. Kuidas on võimalik, et andmed eristuvad meie arusaamast nii palju? Sellele küsimusele vastamiseks suunas Briand oma tähelepanu surmajuhtumitele vahemikus 2014–2020. 

2020. aastal on näha suremuse järsku tõusu. See pole üllatav, sest COVID-19 vallandus 2020. aasta alguses ja seega kasvas COVID-19-ga seotud suremus pärast seda drastiliselt.

2018. aasta suremuse analüüs näitas, et surmajuhtumite koguarvu hooajaline kasv on tingitud surmade suurenemisest kõikidel erinevatel põhjustel, mille esikolmikusse kuuluvad südamehaigused, hingamisteede haigused, gripp ja kopsupõletik. “See kehtib igal aastal. Igal aastal, kui vaatleme hooajalisi tõuse ja langusi, suureneb meil surmajuhtumite arv kõigil põhjustel,” tõi Briand välja.

Kui Briand vaatas 2020. aasta hooajalise perioodi andmeid, ületas COVID-19-ga seotud suremus südamehaigustest tingitud surmajuhtumeid. See oli väga ebatavaline, kuna südamehaigused on alati olnud peamiseks surmapõhjuseks. Kui ta uuris numbreid lähemalt ja võrdles neid 2018. aastaga, märkas ta midagi kummalist. Kõigi surmapõhjuste eeldatava drastilise kasvu asemel vähenes südamehaigustest tingitud surmade arv märkimisväärselt. Veelgi üllatavam on see, et surmajuhtumite järsku langust on täheldatud kõigi muude põhjuste puhul.

See suundumus on täielikult vastuolus kõigi varasemate aastate mustriga. Huvitav on see, et nagu näitab allolev tabel, võrdub muudest põhjustest tingitud surmajuhtumite koguarvu vähenemine peaaegu täpselt COVID-19 surmajuhtumite suurenemisega. See viitab Briandi sõnul sellele, et COVID-19 hukkunute arv on eksitav. Briand usub, et südamehaigustest, hingamisteede haigustest, gripist ja kopsupõletikust tingitud surmad võivad olla kategoriseeritud COVID-19 hulka.

CDC liigitas kõik COVID-19-ga seotud surmad lihtsalt COVID-19 surmajuhtumiteks. Isegi muudesse põhihaigustesse surevad, kuid COVID-19-ga nakatunud patsiendid loetakse COVID-19 surmadeks. See on tõenäoliselt parim selgitus sellele, miks COVID-19 surmajuhtumite arv drastiliselt kasvas, samal ajal kui vähenes märkimisväärselt kõigi teiste haiguste surmade arv.

“Seega puuduvad tõendid, et COVID-19 oleks põhjustanud liigseid surmajuhtumeid. Surmade koguarv ei ületa tavapäraseid surmajuhtumeid. Me ei leidnud vastupidiseid tõendeid,” lõpetas Briand.

Intervjuus uudiskirjale The News-Letter käsitles Briand küsimust, kas COVID-19 suremust võib nimetada eksitavaks, kui see võib olla süvendanud ja põhjustanud isegi teistest põhihaigustest tingitud surmasid.

“Kui [COVID-19 hukkunute arv] ei oleks üldse eksitav, oleksime pidanud täheldama nii südameatakkide arvu kui ka COVID-19 arvu suurenemist. Kuid vähenenud infarktide ja kõikide teiste surmapõhjuste arv ei anna meile muud valikut, kui osutada mõnele valele liigitusele, ” vastas Briand.

Teisisõnu, COVID-19 mõju USA surmadele peetakse problemaatiliseks ainult siis, kui see suurendab märkimisväärselt surmajuhtumite koguarvu. Kuna enne ja pärast COVID-19 on kõigi surmapõhjuste koguarv jäänud samaks, ei saa Briandi arvates öelda, et COVID-19 surmajuhtumid on murettekitavad.

Briand mainis ka seda, et COVID-19 mõju Ameerika Ühendriikide surmajuhtumite tõeliseks dešifreerimiseks on vaja rohkem uuringuid ja andmeid.

Kogu jutuajamise ajal rõhutas Briand, et kuigi COVID-19 on tõsine riiklik ja ülemaailmne probleem, ei tohiks ühiskond kunagi kaotada fookust laiemal pildil – üldine suremus.

Lähedase surm, tingitud COVID-19-st või muudest põhjustest, on alati traagiline, selgitas Briand. Iga elu on võrdselt tähtis ja meile tuleks meelde tuletada, et isegi ülemaailmse pandeemia ajal ei tohiks unustada traagilist inimelude kaotust muudel põhjustel.

Miks Briandi analüüsi kajastavat artiklit tsenseeriti?

4 päeva hiljem otsustas veebiajakiri The New Hopkins News-Letter analüüsi kajastava artikli maha võtta, sest väidetavalt sisaldab see ebatäpset valeinformatsiooni, mis võib pandeemia mõju minimeerida. 

Nad selgitavad: “Briandi uuringut ei tohiks ainuüksi kasutada COVID-19 mõju mõistmiseks, vaid seda tuleks vaadata loendamatute muude Hopkinsi, Maailma Terviseorganisatsiooni ning Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskuste (CDC) avaldatud andmete kontekstis. … Briand pole meditsiinitöötaja ega haiguste uurija. Oma vestluses teatas ta isegi, et COVID-19 mõju mõistmiseks on vaja rohkem uuringuid ja andmeid.”

Nad lisavad: “Väide, et “surmade koguarv ei ületa tavapäraseid surmajuhtumeid” on vale ja selles ei võeta arvesse kõikidest põhjustest tingitud töötlemata (raw) surmade arvu kasvu võrreldes varasemate aastatega. CDC andmetel on COVID-19 tõttu esinenud ligi 300 000 surmajuhtumit. Lisaks esitas Briand USA surmade koguarvu andmed võrreldes COVID-19-ga seotud surmadega protsentuaalselt, mis muudab pandeemia tagajärjed triviaalseks. Need tõendid ei lükka ümber COVID-19 tõsisust; ülemääraste surmade kasv ei kajastu nendes proportsioonides, kuna neid kuvatakse protsentidena, mitte toorandmetena. … Nende ebatäpsuste ja seetõttu, et me ei suutnud esitada lisateavet COVID-19 mõju kohta, otsustas The News-Letter selle artikli eemaldada.”

Allikad: Web Archive, JHU Newsletter, NoMoreFakeNews, lingid artikli sees

Toimetas Madis Mark