Hetkest, kui Krimmi separatistid hakkasid kasutama Ukraina rahutusi Venemaaga ühinemise eesmärgi täitmiseks, on Krimmi tatarlaste osa selles olnud pideva huvi all. Krimmi tatarlastel on teise maailmasõja aegse massilise küüditamise mälestused veel siiani selgelt meeles, mistõttu mõte Venemaaga taasliitumisest on tatarlastes tekitanud äärmiselt vastumeelseid hoiakuid.

Krimmitatarlastest moslemid on ühed piirkonna vanimatest etnilistest gruppidest, kelle ajalugu antud piirkonnaga ulatub tagasi 13. sajandi Mongolite sissetungi aega. 1783. aastal vallutas Venemaa Krimmi ning paljud krimmitatarlased põgenesid Vene võimu eest Türki. Arvestataval hulgal krimmitatarlasi lahkus Krimmist veel ka 1850ndatel–1860ndatel aastatel pärast Krimmi sõda. Samal ajal asustas tsaarivalitsus Krimmi intensiivselt venelastega, mille tulemusel jäid krimmitatarlased vähehaaval Krimmis vähemusse. Praegu on ligi 13% Krimmi populatsioonist kindlameelselt Kiievi iseseisva valitsuse poolt seisvad tatarlased.

Praeguste tatarlaste hirmud Venemaaga liitumise ees ulatuvad tagasi aga eelkõige 1944. aastasse, kui Nõukogude Liit võttis Krimmi üle natsi Saksamaalt. Paljud tatarlased võitlesid Punaarmees, ehkki Stalin oli üsnagi paranoiline tatarlaste kaasamise osas sedavõrd strateegilistelt olulistele positsioonidele. Stalini hirmuks oli, et tatarlased on ebalojaalsed ning nende eesmärgiks on Vene võimu hävitamine. Seetõttu küüditati paljud tatarlased sel ajal Kesk-Aasia koonduslaagritesse.

Tatarlaste etnilise puhastuse käigus hukkus ligi 100 000 inimest, ellujäänud aga ei saanud oma kodumaale tükk aega naasta. Vaid Nõukogude Liidu lagunemise järgsel ajal hakkasid osad tatarlased oma kodukohtadesse tagasi pöörduma. Tänane tatarlaste arv Krimmis on võrreldes 1944. aastaga isegi veidi suurenenud, veelgi suurem osa tatarlastest elab hetkel aga hoopis Türgis.

Tatarlaste arvates peaksid etnilised venelased minema tagasi Venemaale

Krimmi venemeelne parlament võttis teisipäeval vastu deklaratsiooni Krimmi iseseisvuse kohta, märkides, et seda dokumenti on vaja autonoomse vabariigi ühinemiseks Venemaaga ning referendumi korraldamiseks. Moskva-meelsete võimude korraldatav, 16. märtsil aset leidev Krimmi Ukrainast lahkulöömise ja Venemaaga liitumise referendum on aga Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) esimehe sõnul vastuolus Ukraina konstitutsiooniga ja seega ebaseaduslik. Ukraina ajutine riigipea Oleksandr Turtšõnov on aga öelnud, et Ukraina Krimmi lahkulöömist sõjaliselt takistada ei kavatse.

Ehkki tatarlased hoidunud rahutuste käigus enamasti tagaplaanile, toimus 26. veebruaril Simferopoli linnas asuvas Krimmi autonoomse vabariigi parlamendi hoones tatarlaste protestiaktsioon, mille käigus muuhulgas põletati Venemaa lipp. Praeguseks on paljud krimmitatarlased, peamiselt naised ja lapsed, liikunud Krimmist välja, enamasti Ukraina teistesse piirkondadesse ja kaugemalegi. Tatarlaste keskne täitevorgan Krimmis, Mejlis, on soovitanud tatarlastel jääda rahulikuks, samal ajal soovitades aga piirkonna Venemaaga ühinemise otsust boikoteerida.

Venemaa president Vladimir Putin arutas hiljuti Ukraina Krimmi piirkonna situatsiooni telefonitsi krimmitatarlaste juhiga. Krimmitatarlaste kogukonna juht Refat Tšubarov on sõnanud, et mõistab miks Krimmi venelased vaatavad lootusrikkalt Moskva poole. Paljud nende perekonnad on alles peale teist maailmasõda Krimmi aladele saabunud. Ometi usub ta, et kui kohalikud venelased on rahulolematud, peaksid nad naasma Venemaale.

Paljud krimmitatarlased plaanivad Krimmi saatuse üle otsustavat referendumit boikoteerida. Kui krimmitatarlaste vastuseis veelgi eskaleerub, on see suureks probleemiks Moskvale, sest Venemaa suhted Türgiga on juba praegugi keerulised ning Venemaa kui Lähis-Ida islamisõbra maine saab kahjustatud. Ehkki tatarlased on siiani üsnagi tagasihoidlikult end kriisist peaaegu, et kõrvale hoidnud, usub Eesti endine kaitseväe juhataja Ants Laaneots, et Venemaal on põhjust tatarlasi karta. Kindlameelselt Venemaaga liitumise vastu meelestatud tatarlased võivad ühel hetkel hakata Laaneotsa arvates ohu lähenedes relvastuma.

Välisajakirjanduses on arutletud ka selle üle, et Krimmi iseseisvumine või Venemaa koosseisu arvamine tähendaks Ukrainale Musta Merre planeeritud naftamaardlatelt tulu lõikamise kaotust. Loe ka Telegrami artiklit “Ukraina rahutused: Lääne ja Venemaa geopoliitiline sõda maagaasi pärast?”.

Allikad: BNS, The Independent, Yahoo News, Al-Monitor, Reuters, Washington Post, The Guardian, GMA News, Business Week

Foto: Scanpix

Toimetas Hendrik Mere