Foto: Wikimedia Commons / Dirk Vorderstraße

Majanduslik ja diplomaatiline vastuseis Venemaale süveneb iga päevaga, kompromissi või konflikti lõppu läbirääkimiste laua taga Kremlil ilmselt enam oodata pole. Kas geograafiliselt maailma suurimast riigist on saamas paariariik, valge laik läänemaailma maakaardil? Mida selline asjade areng aga tegelikult tähendab?

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen (fotol) esitles kolmapäeval kuuendat sanktsioonide paketti, mille tuumaks on peatada kuue kuu jooksul kogu Venemaa toornafta import. Ka bensiini ja diislikütuse import tuleb aasta lõpuks järk-järgult lõpetada. “Nii maksimeerime survet Venemaale, minimeerides samas kaaskahju meile ja meie partneritele kogu maailmas,” ütles von der Leyen.

Peale selle arvatakse Swifti maksesüsteemist välja ka Venemaa pangad ning pärast RT ja Sputniku ärakeelamist tühistatakse veel kolme Venemaa riikliku ringhäälingu luba EL-is ning 58 inimese suhtes kohaldatakse sanktsioone. “Me tahame, et Ukraina võidaks selle sõja,” võttis von der Leyen kokku USA-ELi “Ida üldplaani”. “Aga ärge petke ennast: see ei saa olema lihtne. Mõned liikmesriigid sõltuvad suuresti Venemaa naftast,” tunnistas ta, et boikott näeb ette ka pikki üleminekuperioode.

Laisad “kompromissid”

Paljud EL-I liikmesriigid aga pole nii mastaapsete sanktsioonidega nõus ja üha enam kostab hääli, mis mis hoiatavad selliste protsesside edasise eskaleerumise ja selle majanduslike tagajärgede eest. Eriti EL-i idapoolsetes riikides, kus euroliidu “pikaajalise strateegia” osas valitseb selgelt erinev arvamus: Ungari rahvusvahelise kommunikatsiooni ja suhete riigisekretär Zoltan Kovacs rõhutas sõnaselgelt, et embargoettepanek tuleb otse Brüsselist, EL-i bürokraatiakeskusest, mitte aga liikmesriikidelt.

Ka Ungari peaminister Viktor Orban kuulutas: “Vene nafta impordikeeld oleks “võrdne tuumapommi heitmisega Ungari majandusele”. Ungaril on tema sõnul vaja umbes viis aastat, et asendada Venemaa energiaimport. Ka Slovakkia peab pikemat perioodi ebapiisavaks ja Bulgaaria energiaminister Aleksandar Nikolov ütles: “Kindlasti nõuame EL Komisjonilt embargo edasilükkamist.”

Samasuguseid avaldusi tegi ka Tšehhi ning Küpros, Kreeka ja Malta on samuti naftaembargo suhtes kriitilised, sest kardavad, et kavandatav Venemaa nafta transpordikeeld seaks nende laevafirmad ühepoolselt ebasoodsasse olukorda. Mis puudutab võimalikku Vene gaasi boikoteerimist, siis ka Austria majandusminister Margarete Schramböck andis mõista, et “Austria jaoks on see selge punane joon”. Gaasi tootmisel peaks EL toetuma frakkimisele. Lisaks on keskpikas perspektiivis vaja uusi partnerlussuhteid, näiteks Saudi Araabiaga, päikeseenergia ja vesiniku vallas.

Ühiskonna plahvatuslik potentsiaal

Pinged EL-is ei suurene mitte ainult Venemaa nafta või gaasi osas, vaid ka relvatarnete osas Ukrainasse: Orban keeldub rangelt tarnimast Ukrainale mitte ainult relvi, vaid ka sõjalist materjali Ungari territooriumi kaudu – samas kui Tšehhi Vabariik ja Slovakkia tarnivad relvi otse Ukrainale, lähtudes murest Venemaa hegemooniliste jõupingutuste laienemise pärast – eriti arvestades Nõukogude Liidu omaaegset rõhumist – samas võib muuta nad haavatavamaks uuele Venemaa rünnakule. Ungari, kellel on samuti traumaatilised kogemused Vene välisvõimuga, käitub siinkohal palju pragmaatilisemalt ja ettevaatlikumalt.

Lõhenemine levib nüüd ka mõne riigi valitsuste kaudu: pärast seda, kui Bulgaaria parlament kiitis heaks “tehnilise sõjalise abi” Ukrainale, kritiseeris president Rumen Radev seda kohe kui “ohtlikku sammu Bulgaaria kaasamisel sõtta”. Kui Ukraina sõda jätkub rahukõneluste soikujäämise tõttu tõttu veel pikka aega, tähendab see Radew sõnul „Euroopa majanduslikku enesehävitamist – ja selle poole me ilmselt liigumegi”.

Teisest küljest ütles Bulgaaria kaitseminister Dragomir Sakov, et väide, et Bulgaaria osaleb konventsionaalses sõjas, on liialdus. Sõda, sanktsioonid ja vaidlus Ukrainale antava abi olemuse ja ulatuse paneb proovilse ka Euroopa Liidu ühtsuse: võimalik, et selle konflikti lõpus laguneb hoopis Euroopa.

Allikas: Ansage!

Toimetas Hando Tõnumaa