3. mai 2014 kell 11:02
Keenia katoliku kirik on avaldanud muret tekitava sisuga raporti, milles viidatakse võimalusele, et Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefondi (UNICEF) sponsoreeritud teetanusevastased süstid võivad sisaldada ka rasestumistvastast ravimit. Keenia katoliku kiriku pea avaldus on toonud kaasa rahvusvahelise tähelepanu, sest vaktsineerimine puudutab kuni kaht miljonit Keenia naist ning mitmed esitatud faktid sunnivad toimuvat lähemalt uurima.
Kampaania käigus vaktsineeritakse ainult viljakas eas naisi (vanuses 14–49 aastat) ning samas ei hõlma kampaania mehi ja lapsi, kes on rohkem teetanusse nakatumise riskigrupis. Kampaania algas eelmise aasta septembris ning see on teine faas planeeritud kolmest faasist, kattes juba praegu 60 haldusüksust üle terve riigi. Kolmas faas on planeeritud selle aasta septembrisse.
Miks vaktsineeritakse ainult viljakas eas naisi?
Väljaanne StandardDigital kirjutas 27. märtsil, et WHO/UNICEF-i kampaania on avalikkuse tähelepanu eest ebatavaliselt varjatud, võrreldes teiste riiklike terviseinitsiatiividega, mille avamine on toimunud avaliku kampaania käigus koos võimalusega esitada küsimusi. Kirikupea John Cardinal Njue on tõstatanud neli peamist küsimust:
Avalike allikate põhjal on teada, et varasemalt on teetanuse vaktsiini koos inimese koorioni beeta gonadotropiiniga (beta human chorionic gonadotropin, b-HCG) kasutatud Fipiliinidel, Nicaraguas ja Mehhikos selleks, et vaktsineerida naisi raseduse vastu. Kiriku murelikkuse jaoks on alust varasemate näidete põhjal vaktsineerimise ajaloos, kui kolmanda maailma riikides on vaktsineerimist läbi viidud peidetud „pereplaneerimisena“. Rasestumistvastase vaktsiini olemasolust ollakse teadlikud juba 20 aastat ning teetanusetoksoidi kasutatakse selle vaktsiini kandjana. 1990-ndate keskpaigas räägiti sellest uhkusega kui „uuest pereplaneerimise vahendist, mille abil aeglustada inimkonna kasvu“. Teetanusel baseeruva rasedusvastase vaktsiini väljatöötamine algas aastal 1975 Indi riikliku immunoloogia instituudi direktori Gursaran Talwari juhtimisel. Tänu 4,5 miljoni dollari suurusele rahastusele loodi 17 aastat hiljem toimiv rasestumisvastane vaktsiin.
Kui naine viljastub, siis hakkab keha tootma koorioni gonadotropiini (hCG), mis valmistab emakat raseduseks ette. Vaktsiinis olev b-hHG neutraliseerib gonadotropiini mõju stimuleerides selle hormooni antikehasid. Ilma hCG toimeta ei saa viljastunud embrüo kinnituda emakaseinale, mis teeb rasestumise võimatuks.
Varasemad raportid Mehhikost, Filipiinidelt ja Nicaraguast
Aastal 1995 avaldati väljaandes Vaccine Weekly lugu, mille kohaselt andis Marylandi osariigist pärit preester USA kongressile petitsiooni selle kohta, et algatataks uurimine raportite kohta Mehhikost, Filipiinidelt ja Nicaraguast, mille kohaselt vaktsineeriti naisi rasestumisevastase vaktsiiniga. Raporti kohaselt on rasestumisvastane vaktsiin välja töötatud WHO poolt koostöös ÜRO fondide, Maailmapanga, Rockefellerite fondi ja mitmete teiste organisatsioonide ja ülikoolide koostöös.
Teetanuse toksoidiga vaktsiini turvalisuse ja efektiivsuse kohta on avaldatud üsna napilt uurimustöid, eriti seoses selle turvalisusega raseduse ajal kombineerituna difteeria ja läkaköha antigeenidega. Seda kolmikvaktsiini on seostatud mitmete terviseprobleemidaga, sealhulgas imiku äkksurma sündroomiga (SIDS), suurnenud imikute surevuse, Gulliain-Barre sündroomi paljude teiste haigustega.
Seni ei ole vihjed, et Keenias kasutatav teetanusevaktsiin sisaldab lisandina viljakuse-vastast ainet, toonud kaasa ametlikku uurimist. Isegi kõige tavalisemat vaktsiinipartiide pistelist kontrolli ei ole tehtud. Pigem on seda muret püütud hoolega maha suruda, nagu juhtub sageli siis, kui kõne all on vaktsiinide potentsiaalne kahju. Terviseorganisatsioonid ja peavoolumeedia on kuulutanud kogu vaktsineerimiskampaania täiesti turvaliseks ja efektiivseks ilma uurimatagi. Võttes arvesse hästi teada olevaid varasemaid pretsedente, siis peaks viljaskas eas naiste vaktsineerimise osas Keenias läbi viima põhjaliku uurimise.
Allikad: GreenMed Info, The Independent, Standard Media, NCBI, IDRC Reports, PubMed
Foto: vaccinationinformationnetwork.com
Toimetas Katrin Suik
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.