Foto: Pixabay / ELG21

Kliimateadlase dr Patrick Browni hämmastav artikkel annab ülevaate sellest, kuidas saaks teadlasi veenda jätma välja “täielik tõde” kliimamuutuste kohta, et avaldada oma tööd prestiižsetes eelretsenseeritavates ajakirjades. Brown, kes on Berkeley Breakthrough Institute’i kliima- ja energiameeskonna kaasdirektor, avaldas eelmisel nädalal mainekas teadusajakirjas Nature artikli kliimamuutuste mõjul toimuvate äärmuslike tulekahjude käitumise muutuste kohta.

“Kuna Nature on üks maailma prestiižsemaid ja nähtavamaid teadusajakirju, on selles avaldamisel väga suur konkurents ja võib teadlase karjääri märkimisväärselt edendada,“ räägib Patrick Brown.

Brown raputab endale tuhka pähe: “Nii ei peaks teadus töötama”

„Ma jätsin oma kliimamuutuste artikli avaldamiseks täieliku tõe välja,” väidab Brown, et tema uurimus avaldati ajakirjas Nature, “sest jäin kindlaks narratiivile, millest teadsin, et toimetajatele see meeldiks.”

“Nii ei peaks teadus töötama,” märgib ta.

Brown, kes on ka Johns Hopkinsi ülikooli õppejõud, ütleb, et ajakirjandus keskendub “pingsalt” kliimamuutustele, mis on metsatulekahjude algpõhjus, kuid ta tõi välja uuringud, mille kohaselt 80 protsenti metsatulekahjudest süütavad inimesed.

Kuid ta ütleb, et peavoolu narratiivist kõrvalekaldumine tähendaks tõenäoliselt seda, et uuringuid ei avaldata – seda riski teadlased võtta ei taha.

“Ma olen selle uuringu üle üldiselt väga uhke. Kuid ma tahan rääkida sellest, kuidas kõrgetasemeliste ajakirjade uurimisesitluste kujundamine võib vähendada selle kasulikkust ja tegelikult avalikkust eksitada,” säutsus ta Twitteris (X-is).

Brown kirjutas oma otsusest lähemalt vabas ajakirjanduses

Esimene asi, mida nutikas kliimauurija teab, on see, et tema töö peaks toetama peavoolu narratiivi – nimelt et kliimamuutuste mõjud on nii kõikehõlmavad kui ka katastroofilised ning et esmane viis nendega toime tulla ei ole praktiliste kohanemismeetmete rakendamine, nagu näiteks tugevam, vastupidavam infrastruktuur, parem tsoneerimine ja ehitusnormid, rohkem kliimaseadmeid (või metsatulekahjude korral parem metsamajandamine või maa-alused elektriliinid), vaid selliste poliitikate kaudu nagu inflatsiooni vähendamise seadus, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. 

Nii et oma hiljutises looduse-teemalises artiklis, mille koos seitsme teisega kirjutasin, keskendusin kitsalt kliimamuutustele ja äärmuslikele metsatulekahjude käitumisele. Ärge tehke viga: see mõju on väga reaalne. Kuid on ka teisi tegureid, mis võivad olla sama olulised või veelgi olulisemad, näiteks halb metsamajandamine ja inimeste arv, kes süütavad metsatulekahju kas kogemata või tahtlikult. (Ehmatav fakt: üle 80 protsendi USA metsatulekahjudest süütavad inimesed). 

Ja ta selgitas: