Foto: Syyttäjävirasto / MTV

Soome riigiprokuratuuri saabunud vägivaldsete kriminaalasjade arv kasvab kiiresti, selgub MTV uudiste koostatud statistikast. Näiteks vägistamiste ja laste seksuaalse väärkohtlemise juhtumite arv on koroonaperioodil kasvanud kümneid protsente (40% ja 78%). Asjatundja sõnul on vägivalda (kodu)seinte vahel aina enam.

Prokuratuuri poolt avatud vägivallaasjade arv on praegu kolmkümmend protsenti suurem kui koroonaajastu alguses. Järgnevalt on toodud näited.

“Kogumahud kasvavad. Seinte vahel on aina rohkem vägivalda. Jah, see on meie töös näha,” ütleb juhtiv piirkonnaprokurör Harri Lindberg Lõuna-Soome prokuratuurist. Möödunud talvel oli prokurörile avatud vägistamisjuhtumite arv umbes 260 ja praegu on neid ligi 500.

Internetist on saanud suur kuritegevuse platvorm

Laste hommikust-õhtuni arvutis viibimine on teinud nad haavatavamateks ka veebis jahti pidavatele seksuaalkurjategijatele. “Viimastel aastatel on laste vastu suunatud seksuaalkuriteod, kas siis virtuaalselt või päris elus, kasvanud,” ütleb Lindberg.

Koroona-ajal on prokuratuurile laekunud massiliselt teateid lastevastaste seksuaalkuritegude kohta. Leidub ka kobarjuhtumeid, kus kurjategijad on palju ohvreid, kellega ahistamine on piirdunud virtuaalkeskkonnas kuid mõned on jõudnud ka kohtumisteni: “Tavaliselt selgitab politsei mõne juhtumi ise välja ja avab seejärel kümnete juhtumite puntra. Või mõnel juhul annavad vanemad politseile teada ja tekib kümnetest juhtumitest koosnev sasipundar.”

“Teist tüüpi kümned juhtumid on seevastu üksikud pikalt kestnud ahistamistüüpi “etturid”, mis on keskendunud basseinidele ja sarnastele spordialadele, mis samuti on hakanud lahvatama üksiku juhtumi ilmnemisest. Kõige tõsisemad on juhtumid nagu “Eno“, mis on saanud ka avalikkuse tähelepanu,” lisab Lindberg.

Politsei võimalused erinevate lastevastaste kuritegude avastamisel on selgelt paranenud, kuna prokurörid võtavad need üha enam arvesse.

Kas Eestis on sarnane olukord?

Kui me saate “Alarm” meeskonnaga 2020. aasta Kanal 2 jaoks materjali salvestasime, jäi meelde ka meie PPA ametnike mure, et mis küll saab lastest, sest ennustati (kodu) vägivalla suurt tõusu.

Tervise Arengu Instituudi uuring ütleb, et iga viies 13- kuni 15-aastane noor on aasta jooksul mõelnud enesetapule. Maailma Terviseorganisatsioon lisab, et Eesti on maailmas noorte suitsiidide seas esirinnas, vahendab ERR.

Eelmisel aasta suri enesetapu tõttu 15 noort (varasemalt oli see 3-4 aastas), aga eriti alarmeeriv on, kui palju on tõusnud katsete arv – kui 2019. aastal sattus Tallinna lastehaiglasse suitsiidikatse tõttu 35 kuni 19-aastast noort, siis sellel aastal novembri seisuga juba 123. Seda on pea neli korda rohkem kui vaid kaks aastat tagasi ehk 10-15 juhtumit kuus on saanud tavapäraseks.

Laste enesetapud ja enesetapukatsed olid sel nädalal teemaks ka ETV saates “Pealtnägija“.

Äkki meie lastele ei ole vaja mitte koroonasüste vaid selle jama päeva pealt lõpetamist?

Allikad: MTV, ERR

Foto: Syyttäjävirasto / MTV

Toimetas Mariann Joonas