Foto: Fabian Sommer / DPA

Saksamaa Liitvabariigi siseministeeriumist (BMI) lekitatud nn koroona-dokumendi autor on tuvastatud. Selleks on endine “oberregierungsrat“ Stephan Kohn. “Oberregierungsratiks” ei saada iseenesest. “Oberregierungsrat” on A14 palgaastme kõrgema astme ametniku ametinimetus Saksamaa Liitvabariigis (Eestis vaste puudub), mis on vaid kaks astet ministrist madalam.  1962. aastal sündinud Stephan Kohn on ülikoolihariduselt haldusteadlane ja politoloog. Ta koostas 83-leheküljelise analüüsi riigi tegutsemise kohta koroonaga seotud küsimustes. Analüüs sai avalikuks, ilma et Stephan Kohn oleks ise seda otseselt soovinud.

Telegram, mida Eesti juhtivad meediaväljaanded on nimetanud vandenõuteooriate levitajaks, on sõltumatu ajakirjanduse klassikaliste traditsioonide kohaselt avaldanud selle dokumendi sisu (loe seda “Koroonalekke”1.-3. osast).

Eesti kõigi teiste meediaväljaannete jaoks ei ole koroonalekke teema oluline, sest sellest pole meil kirjutatud ridagi, kuigi koroona mõjud ühiskonnale ja selles analüüsis sisalduvad järeldused kehtivad täielikult ka Eesti kohta.

Kuid tagasi Saksamaale. Nimelt, selle asemel, et järgida uuriva ajakirjanduse õilsat kohustust, juhtub midagi arusaamatut. Dokumendi sisu vaikitakse maha ja selle autor kuulutatakse ametlikult riigivaenlaseks. Kuid riigivaenlasi vajab oma ridades – ka see on iseenesestmõistetav – ainult autoritaarne režiim. Ja selline režiim on ise see, mis loob “vandenõuteooriaid“. Kuna see, kes vaikib, selle asemel, et mistahes informatsiooni asjalikult käsitleda, loob vandenõuteooriatele kasvupinnase.

Ametliku dokumendi piinlik ja ennekuulmatu käsitlemine

Kui suur on valitsuspropagandistideks muteerunud sekti sõltuvus, keda varem nimetati ajakirjanikeks, saab selgeks Saksamaa Liitvabariigi siseministeeriumi ametniku kohtlemisest.

Keegi ei käsitle asjalikult selle hoolikalt koostatud dokumendi sisu. Ei ühtegi sõna selle kohta, missugused on riiklike meetmete kardetavad mõjud inimeste eludele. Ei ühtki sõna inimestele ja majandusele osaks saavatest tagajärgedest, mis kaasaegse rahvamajanduse löögi alla panevad. Ei ühtegi sõna kirjeldatud ohtudest, mis ähvardavad konkreetseid majandusharusid, aga ka eraettevõtjaid, kuna – nii seisab dokumendis – „riik“ reageeris selgelt üle. Selle asemel, et keskenduda sisuliselt põhjendatud kartustele – nagu ühiskonna valvekoerale kohane – ja uurida nende kartuste asjakohasust ning taustu, tehakse ebameeldiva teate edastajast kurjategija. Ning teema kriitilise käsitlemise asemel võtab ajakirjandus endale riikliku propagandisti rolli.

Saksamaa Liitvabariigi siseministeeriumi (BMI) paaniline reaktsioon

Arvatavasti mõjus dokument BMI majas äratusena ja külvas paanikat. Muidugi mitte dokumendi sisu, vaid asjaolu, et see ootamatult avalikustati. Seega reageeriti kohe. 10. mail avaldas ministeerium juhtumi kohta pressiteate. See on juba ainuüksi seetõttu märkimisväärne, et sellel aastal oli 10. mai pühapäev. Nädalavahetustel on ministeeriumide pressiosakondades tööl vaid minimaalne arv töötajaid. „Uudiste“ levitamine pidi järelikult ministeeriumi jaoks olema erakordselt pakiline.

Avaldame siinkohal 10. mai pressiteate teksti, kuna see on äärmiselt informatiivne:

BMI töötaja levitab oma isiklikku arvamust koroonakriisi juhtimise kohta

Dokumendi väljatöötamine toimus väljaspool tema pädevusala ning ilma vastava korralduse ja avaldamisvolitusteta.

Siseministeeriumi töötaja levitas mitmeleheküljelises dokumendis, mis oli vormistatud BMI blanketil, ametkondlike suhtluskanalite kaudu oma isiklikku kriitilist arvamust Vabariigi Valitsuse koroonakriisi juhtimise kohta. Seniste andmete kohaselt koostati dokument – ka kolmandaid isikuid kaasates – väljaspool siseministeeriumit.

Selle kohta teatab siseministeerium järgmist:

Siseministeerium rakendas koroonanakkuse ohu tõttu meetmeid elanikkonna kaitseks, et katkestada riigi sees ja rahvusvahelises liikumises nakkuse levimisahel. Riigi valitsus kaalub neid meetmeid pidevalt ja kooskõlastab liidumaade peaministritega. Maailma paljud riigid ja enamik Euroopa riikidest on rakendanud samasuguseid meetmeid, mõnel pool on piirangud Saksamaal kehtestatud piirangutest karmimad. Nakatumine on olnud siiani Saksamaal võrreldes teiste riikidega pigem madal. Rakendatud meetmed toimivad.

Igal inimesel on õigus oma arvamust vabalt avaldada. See kehtib ka avaliku teenistuse töötajate kohta, kui arvamuse avaldamine toimub põhiseaduse piires. BMI töötaja võttis oma isikliku ja dokumendi koostamisel osalenud teiste isikute arvamuse kokku ja levitas seda. Selle omaalgatuslikult tehtud „analüüsi“ koostaja ei ole pädev asjakohast dokumenti koostama, samuti ei kuulu see vastava BMI üksuse pädevusse, kus dokumendi koostaja töötas. Analüüsi koostamiseks ei olnud antud korraldust ega volitusi selle avaldamiseks. Selle juhtumi puhul ei olnud kaasatud kriisistaabi kõiki struktuuriüksusi, nagu see on asjakohasel tasemel analüüside puhul vajalik ja tavapärane.

Ei ole aktsepteeritav ega kooskõlas avaliku teenistuse kohustustega, kui isiklikke arvamusi ja mõtteavaldusi koostatakse ja levitatakse ametiasutuse sümboleid – nt blanketti – kasutades. Nii tekitatakse mulje, et isikliku arvamuse näol on tegemist ametiasutuse ametliku seisukohaga. Sisemeetmetega on tänaseks tagatud, et dokumendi koostaja ei saa rohkem tekitada eksitavat muljet, et ta tegutseb BMI jaoks või nimel. Täiendavad asjaolud selgitatakse välja ettenähtud menetluste raames vastavalt kehtivatele õigusnormidele.

Mida me sellest järeldame?

1. väide: ulatusliku dokumendi koostas töötaja, kellel ei olnud selleks pädevust ega korraldust. Tööandja teeb temast seetõttu peaaegu riigivaenlase.

Selle kohta tuleb märkida:

Juhul kui – nagu väidab BMI – nimetatud töötajal ei olnud sellise dokumendi koostamiseks pädevust, korraldust ega avaldamisvolitusi, tekib esmalt järgmine küsimus: missugused on kriisistaabi töötajate ülesanded üldse, kui potentsiaalsete kriisisituatsioonide analüüs ei kuulu nende pädevusse?

Dokumendi saatja oli siseministeeriumi KM4 osakonna (kriitiliste infrastruktuuride kaitse, Alt-Moabit 140, 10557 Berliin), konsultant. Osakonna ülesannete kirjeldus ütleb: osakonna pädevus on oluliselt laiem kui ainult elanikkonna või selle osade terviseohtude jälgimine. Pigem peab KM4 pöörama tähelepanu sellele, et tagatud oleks infrastruktuuri – ja sellega kogu riigi – funktsioneerimine. Seda aspekti arvestades peab olema osakonna prioriteetne ülesanne teiste ametiasutuste ja teenistuste poolt rakendatud meetmete pidev kontrollimine nende mõjude suhtes riigi infrastruktuuri funktsioneerimisele. Just seda ja ei midagi muud tegi nimetatud dokument – ja seda mitte elukauge uurimisasutuse elevandiluust tornis, vaid tegelikku situatsiooni ja selle konkreetset arengut vaadeldes. Seejuures – mis on professionaalse analüüsi esmane ülesanne – jäeti võimalikud poliitilised vaatenurgad teadlikult kõrvale. Esitatud analüüs vaatleb asjalikult ja õigesti olukorda – ilma seda ilustamata ja idealiseerimata. On küll võimalik, et Angela Merkeli poolt välja kuulutatud „tõejärgse ühiskonnaga“ see kokku ei käi, kuid see ei muuda olematuks fakti, et ameti töötajad tegutsesid antud juhul valdkonnas, mis kuulus täielikult nende tööülesannete hulka.

Täiesti eluvõõras on väide, et koostaja töötas „ilma korralduseta“. Minu töö oli pikka aega juhtida ühe ministeeriumi avalikke suhteid, mistõttu tean hästi: ühegi ameti töötaja ei istu laua taha ega koosta enda initsiatiivil mahukat dokumenti, ilma et keegi poleks talle vastavat ülesannet andnud. Ta ei tee seda isegi mitte juhul, kui ta peaks tööpuuduses igavusse surema. Isegi juhul, kui ei olnud selgesõnaliselt välja öeldud, konkreetselt sõnastatud korraldust, tulenes see ülesanne osakonna üldisest ülesandest. Teiste sõnadega: siin tegutsesid avaliku teenistuse ametnikud ja töötajad, kes võtavad oma tööülesandeid tõsiselt ka siis, kui nad ei saa ülemuselt töökäsku – nad teevad tööd, kuna nad ei pea oma töökohta hästimakstud sotsiaalteenuseks.

Fakt, et analüüsi koostamise näol on tegemist osakonna põhimõttelise tööülesandega, tuleneb BMI poolsest pseudo-eitusest. BMI möönab, et väidetavalt üksinda tegutsenud töötaja kaasas väljastpoolt ministeeriumi „kolmandaid isikuid“.

Kaasamine? Ametnike keeles tähendab see enamat kui rohkem või vähem juhuslikud telefonikõned ametist väljaspool olevatele isikutele, et saada üht või teist infot. „Kaasamine“ tähendab: vastavatelt isikutelt paluti regulaarset kaastööd, nad olid dokumendi koostamisega seotud. See omakorda tähendab, et pidi olema vastav korraldus, kuna selline kaasamine on võimalik vaid ametkonna heakskiidul. Niisiis peab sellel vaid eraasjaks kuulutatud dokumendil olema ametlik alus. Seega pidi ka BMI-s töötavatel koostajatel olema kui mitte ametlik korraldus, siis vähemalt ametlik põhjus dokumendi koostamiseks. Muide – selgituseks: „koostajad“ mitmuses, kuna ametite töötajad ei ole enamasti „kirjutusmasinad“. Pigem tuleb eeldada, et analüüsi koostamisega olid seotud ameti mitmed töötajad – mida BMI oma teates ka ei vaidlusta, vaid ainult hägustab viitega „kaasamisele“. Nimelt peab BMI sõnastus jätma lugejale mulje, et mingisugused poliitikaeelsed volitamata huvitatud ringkonnad kasutasid ära ministeeriumi töötaja rumalust või naiivsust, et avalikkuses ametlikult lansseerida „segaseid“ teese. Me saame näha, kas ameti poolt koostööle kutsutud eksperdid nõustuvad vastuvaidlematult selle vaatenurgaga.

Teiselt poolt – kui BMI väide peaks siiski tõele vastama, siis tekib küsimus: kes kontrollib õigupoolest, mida teevad Bonnis asuvad, föderaalsele ministrile alluvad töötajad tegelikult? Kui ühel töötajal – nagu ametlikult väidetakse – on aega märkamatult koostada kolmandaid isikuid kaasates oma erahuvist peaaegu 90-leheküljeline analüüs ja ministeeriumis ei torka see – kindlasti mitu päeva kestev tegevus – silma, siis peab Saksa riigis olema selgelt rohkem kui „miski“ mäda.

Seega: analüüsi näol ei ole vastupidiselt ametlikele väidetele tegemist alluva isikliku arvamusega, vaid kahtlemata koostas selle osakond oma ülesannete raames. Osakonnale saab vaid üht ette heita: ta ei arvestanud oma analüüsis üht, nimelt seda, et koroonameetmed teenisid vaid üht eesmärki, nagu selle ütles 12. mail välja Hamburgi linnapea Peter Tschentscher. Nende eesmärk oli iga hinna eest tagada, et Saksamaa tervishoiusüsteem ei kukuks kokku. Teiste sõnadega: koroonapandeemia ei tohtinud tuua välja seda, et riigipoolse tervishoiusüsteemi lammutamise tulemusel kukub eriolukordades tervishoiusüsteem kokku. Kõik muu pidi täitma eesmärki varjata varasemaid valeotsuseid. Selle hinnaks toodi majanduse kokkuvarisemine – seetõttu peavad tulevased põlvkonnad veel aastaid maksma riigi koroonavastase võitluse eest. See ja ei miski muu on tegelik „viga“, mille osakond tegi: ta lähtus oma teaduslikust lähenemisviisist, mitte poliitilistest eesmärkidest.

Seepärast peab analüüs äkki olema BMI töötaja „isiklik arvamus“ ja seda ei tohi käsitleda – nagu see on – pädevate töötajate seisukoha, majasisese, tööülesannete raames läbiviidud analüüsi tulemusena.

Seega, ainus tõene fakt peaks BMI kirjelduses olema see, et dokumendi avaldamiseks puudusid volitused, see tähendab, et vastatav juht ei olnud avaldamiseks luba andnud. Kuid see ei ole ka vajalik, kui tegemist on vaid osakonna arvamusega ministeeriumisisese töö alusena. Kuid ainuüksi asjaolu, et BMI satub paanikasse, kinnitab: analüüs ei oleks tohtinud majast välja pääseda ja pidi vaikselt kaduma. See aga tähendab üht: ministeeriumis oli analüüsi sisu teada. Ka see on täiesti vastuolus väitega, nagu oleks olnud tegemist „isikliku arvamusega“.

2. väide: Töötaja oli kasutanud analüüsi levitamisel ametlikku blanketti. See „ei ole aktsepteeritav ega kooskõlas avaliku teenistuse kohustustega“.

Esimesel pilgul tundub see väide arusaadav ja usutav. Tõesti ei tohi ministeeriumi töötaja saata oma erakirju ministeeriumi blanketil. Kas töötaja pani sellega – nagu väidetakse – toime ametialase rikkumise, mis õigustab tema puhkusele saatmist, nagu väidab ajakiri Relotius?

Ei, sest BMI pressiteade räägib ise sellele väitele vastu. Võtmelõigus öeldakse: „Siseministeeriumi töötaja levitas mitmeleheküljelises dokumendis, mis oli vormistatud BMI blanketil, ametkondlike suhtluskanalite kaudu oma isiklikku kriitilist arvamust vabariigi valitsuse koroonakriisi juhtimise kohta.“

Tasub täpselt lugeda: „vormistatud BMI blanketil, ametkondlike suhtluskanalite kaudu“. See tähendab: süüdistatu ei lansseerinud BMI blanketil, ametkondlike suhtluskanalite kaudu oma isiklikku arvamust. Ta levitas hoopis oma osakonnas väljatöötatud seisukohta „ametkondlike suhtluskanalite kaudu“ pädeva(te) ametiasutus(t)e sees. See on aga tema loomulik õigus, kui saadetava materjali sisu kuulub tema töövaldkonda. „Ametkondlike suhtluskanalite“ kasutamine on ametkondade vahelise suhtlemise loomulik vorm.

Järelikult ei ole süüdistatav töötaja pannud toime BMI poolt mainitud ametialast rikkumist. Seda saaks – kui üldse – ette heita inimesele, kes edastas tollel ajahetkel ametkonnasisese dokumendi avaldamise eesmärgil meediale. Kuid teadaolevalt ei olnud selleks inimeseks dokumendi koostaja. Kui saatja on tõesti pannud toime „ametialase rikkumise“, siis peab eksisteerima tema vahetu juhi ühene korraldus, nimetatud dokumenti mitte levitada teistele pädevatele ja/või kaasatud ametiasutustele. Sellisel juhul tuleks aga kontrollida, kas nimetatud juht ei ole pannud toime ametialast rikkumist, sest kuna ilmselgelt on tegemist kriisistaabi koosseisu kuuluva osakonna töö tulemusega, ei tohi seda kriisistaabi teiste osakondade eest varjata, ka mitte juhul, kui mingi osa selle sisust ei lange kokku ametiasutuse juhtkonna arvamusega. Sellisel juhul oleks saanud lisada vastava märke – näiteks: aruteludokument – ainult ametisiseseks kasutamiseks.

Nii palju nende faktide kohta, mida kirjeldab BMI oma pressiteates.

Esmased järeldused

Kokkuvõtvalt saab öelda, et tegemist on dokumendiga, mille on koostanud pädev üksus oma tööülesannete raames. Ainult et selle analüüsi sisu ei meeldinud mingitele juhtivtöötajatele. Kuid tõenäoliselt puudus sõnaselge – ja antud juhul küsitav – korraldus, seda dokumenti kriisistaabis mitte levitada. Ükski ametnik ei oleks nii rumal, et oleks lekitanud sellise korralduse puhul niisugust dokumenti selle täisnime, osakonna nimetuse ja teiste sarnaste andmetega. Kui selline korraldus oleks olnud, siis oleks pidanud töötaja tegutsema tõesti „vilepuhujana“, kui tema eesmärgiks oleks olnud ametlikult „keelatud“ dokumendi avalikkusele lansseerimine. Kuid kindlasti ei oleks ta avaldanud dokumenti sellisel juhul ametkondade suurele hulgale lugejatele.

Seega, fikseerigem: siin püüavad ametkonna juhid tõenäoliselt ebameeldivat analüüsi varjata, kuna selle tulemus mitte lihtsalt ei meeldi neile, vaid see paljastab ka Saksamaa kriisijuhtimise ja näitab kogu koroonapandeemiat absurdsena ja ütleb välja selle, mis see tegelikult on: „globaalne valehäire“! Sellel eesmärgil naelutatakse teenekas „oberregierungsrat“, kes pole millegi vastu eksinud, avalikult häbiposti ja vabastatakse ametist.

Viited ja allikad: Tichys Einblick, BMI, lekitatud raport

Foto: Fabian Sommer / DPA

Toimetasid Hando Tõnumaa ja Mariann Joonas