Foto: Chris Margaritis/ pexels.com

Rootsi on koroonaviirusega võitlemiseks valinud teistsuguse tee. Keeldude ja ettekirjutuste asemel koostas valitsus soovitused kodanike isikliku vastutuse kohta. Kaubanduskeskused ja restoranid, koolid ja lasteaiad jäid avatuks. Edukalt, nagu tänaseks näha. Peaepidemioloog Anders Tegnelli hinnangul on halvim möödas.

Keeldude asemel isiklik vastutus

Milline õnnelik vaatepilt: naervad, rõõmsad inimesed istuvad restoranides, kohvikutes või baarides, õpilased jalutavad alleedel, kinokassade ees moodustuvad järjekorrad. Kas see pilt on enne “koroona-aega”? Ei, see pilt on just ülemaailmse koroonapandeemia ajal. See näitab Rootsi viisi koroonaviiruse vastu võitlemiseks. Ei keskenduta keeldudele ja piirangutele vaid kodanike iseseisvale nakkusohu käsitlemisele.

Või nagu Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnell kirjeldas vestluses Saksa nädalalehega Die Zeit, et see ei tähenda võitlust sellega, mida Rootsis inimesed peavad tegema või jälgima. See on rohkem võitlus selle eest, et asju ei tehta. (2)

Näiteks et, piire ei suletaks. Et koolid ja lasteaiad jääks avatuks. Et väljapääsupiiranguid ei kehtestata. Et majandust ei hukutata. Või üldiselt, et viirus ei määraks inimeste elu.” Tegnell rõhutab sundimise asemel vastutustundele, sest eraldatus ja karantiin võivad pikaajaliselt kahjustada ka inimese keha ja vaimu. (3)

Tähtis on terve mõistus

31. jaanuar 2020 kinnitati Rootsis esimene positiivne koroonaviirusesse nakatunu. Tegu oli naissoost isikuga, kes saabus tagasi Rootsi koroona epitsentrist Wuhani linnast. Alles nädalaid hiljem, 26. veebruaril 2020 tehti Rootsis kindlaks mitu kogukonda (4), kust viirus edasi levis.

Veidi hiljem, märtsis 2020 esitas Rootsi peaminister Stefan Löfven kontseptsiooni (5), kuidas võitleb Rootsi viiruse vastu: “Küsimus on terves mõistuses, me usaldame üksteist ning me ei vaja keelde.” Seega erines kontseptsioon oluliselt teiste Euroopa riikide omast. Koolid, kaubanduskeskused, restoranid jäid avatuks, isegi suusakuurorteid ei suletud (6), soovitati lihtsalt hoida teistega piisavalt distantsi ning vältida nakkusohtlikke olukordi.

“Me usaldame üksteist. Me ei vaja keelde. ”

– Stefan Löfven, Rootsi peaminister

Vead tuvastatakse ja parandatakse

Pikka aega tundus, et “epidemioloogiline arvutus” õnnestus. Nakatunute ning surnute arv püsis piirides. Peaepidemioloog Tegnelli silmis saatis Rootsi lähenemist viirusele edu.

Toona arvas ta, et paari nädala jooksul tekib Rootsi elanikkonna seas karjaimmuunsus, tänu millele õnnestub viirusest võitu saada. Kuid äkki tõusis hukkunute arv kiiresti, teiste Skandinaavia riikidega võrreldes lausa kolmekordseks. (7)

Peaepidemioloog Tegnell tunnistas viirusega tegelemisel tehtud viga: enamik surnuist olid väga vanad, vanadekodudes või varasemate haigustega inimesed. (8) Viga tehti riskirühma kuuluvate isikute kaitsmisel. Koheselt rakendati muudatused, vanadekodude külastused olid edaspidi võimalikud ainult väga rangete ettevaatusabinõuete korral. Muudeti ka eakate koduhooldussüsteemi. Kuni selle ajani viisid eakate hooldust suures osas läbi vabakutselised hooldustöötajad, kes sõitsid päevast päeva, vanuri juurest vanuri juurde, luues ideaalse olukorra viiruse levikuks.

Ligikaudu 1,5 miljonist rootslasest, kes on vanemad kui 70 aastat, elab Rootsi sotsiaalministeeriumi andmetel umbes 79 000 vanadekodudes ja 192 000 hooldatakse oma kodus. (9)

Tervishoiusüsteem ei olnud kordagi üle koormatud

Ülejäänud elanikkonnale ei olnud mingeid keelde ega rangeid piiranguid. Koolid, lasteaiad, restoranid ja suusapiirkonnad jäid avatuks ning kommertsettevõtted tegutsesid takistusteta edasi.

Vaatamata elanikkonna kasvavale nakkuste arvule ei sattunud Rootsi tervishoiusüsteem kordagi ohtlikku kitsaskohta. Keskmiselt jäi kliinikutes kasutamata umbes 20 protsenti kõigist ventilatsioonivõimalustega intensiivravi vooditest.

Üldsus toetas kõiki viirusevastases võitluses vajalikke meetmeid. Peamine eesmärk oli võimalikult kiiresti aeglustada koroonaviiruse levikut, et tervishoiusüsteemil oleks kogu aeg piisavalt varusid. Sooviti jõuda karjaimmuunsuseni, kuid see on eesmärk, milleni jõutakse tulevikus.

Peaepidemioloog Anders Tegnell: “Püüame hoida selle haiguse leviku võimalikult väikesena, eeskätt selleks, et vältida meie tervisesüsteemi ülekoormamist. Kuid me ei vali täielikku isoleerimist. Oleme suutnud hoida haigusjuhtumite arvu piisavalt madalal, et intensiivraviosakonnad jätkaksid toimimist. Meil oli alati 20 protsenti tühje voodikohti ning piisavalt kaitsevahendeid, isegi Stockholmis, kus tervishoiul rohkem stressi oli. Seega meie strateegia töötas.” (10)

Teist viiruselainet ei karda

Ja seda kõike ilma sulgemise ja muude drastiliste meetmeteta. 10,23 miljoni elanikuga riigi valitsus ja nende nõuandev peaepidemioloog Tegnell on vastu võtnud mõned kohustuslikud meetmed, kuid on suures osas lootnud üksnes kodanike isereguleerimisele.

Anders Tegnell eeldab, et umbes 30 protsenti kõigist rootslastest on omandanud immuunsuse “Rootsi omal erilisel viisil” ja nad on umbes poolel teel soovitud karjaimmuunsuse saavutamiseni. (11) Nii loodab Tegnell,et Rootsi saavutab vabaduse ning isikliku kodaniku vastutusega sama palju kui teised maad keeldude ja käskudega. Teist viiruselainet ta ei pelga.

Miks kardetakse Eestis teist viiruse lainet? 

Ilmselt seetõttu, et Eesti ametkonnad saavad oma n-ö teaduslikule informatsioonile tuginevad suunised WHO-lt (mida osaliselt rahastavad Ravimikompaniid ja ärimehed (sh Bill Gates), mille nad edastavad meile kontrollimata ning meie usume. Lugege ka artiklit: https://www.telegram.ee/eesti/telegrami-faktikontroll-terviseamet-levitab-hirmu-ja-propageerib-farmaatsiakartellide-agendat

Allikas ja viited:

1. https://www.naturstoff-medizin.de/artikel/coronavirus-warum-schweden-die-lockdown-debatte-bereits-gewonnen-hat/
2. Stichler C: »Ist der schwedische Sonderweg gescheitert?« Zeit online, 24.04.2020.
3. Escher M: »Anders Tegnell: Vielkritisierter Architekt von Schwedens Weg.« Der Standard, 21.04.2020.
4. »First case of coronavirus confirmed in Sweden.« The Local, 31.01.2020.
5. Herold L: »Corona in Schweden: Wir vertrauen einander. Wir brauchen keine Verbote.« Welt+,03.2020.
6. Balzter S: »Erklär mir einer die Schweden!« Frankfurter Allgemeine Zeitung, 28.04.2020.
7. Hermann R: »Schwedens Corona-Todesfälle schaffen politische Unruhe.« Neue Zürcher Zeitung, 06.05.2020.
8. Lemkemeyer S: »Corona-Tote in Schweden – Jeder Zweite hat zuvor in einem Seniorenheim gelebt.« Der Tagesspiegel, 07.05.2020.
9. Lemkemeyer S: »Corona-Tote in Schweden – Jeder Zweite hat zuvor in einem Seniorenheim gelebt.« Der Tagesspiegel, 07.05.2020.
10. Henningsen P: » Why Sweden Has Already Won the Debate on COVID ‘Lockdown’ Policy.« 21st Century Wire, 01.05.2020.
11. Schmiester C: »Peinliche Pannen bei Corona-Studien.« de, 23.04.2020.

Toimetas Sander Soomaa