Kreeka kõrghariduse rahastus on kriisi tõttu kahanenud kaks korda suuremal määral, kui on riiklik majanduslangus. Septembri lõpus teatasid Ateena ülikool (fotol), Thessaloniki Aristotelese ülikool ning Ateena polütehnikum, et on sunnitud õppetöö peatama, kuna Kreeka haridusministeerium otsustas ühepoolselt lõpetada 1655 administratiivtöötaja  töölepingud. Selle otsuse järel kuulutasid Kreeka kaheksa suuremat ülikooli välja pikaajalise üldstreigi. Kuigi konflikt on tekkinud Haridusministeeriumi ja ülikoolide töötajate vahel, on sellel suurim mõju üliõpilastele, kes on sisuliselt kaotanud terve semestri.

Novembri keskel keeldus ülemkohus rahuldamast ülikoolide esitatud palvet riiklik koondamisteade tagasi võtta. Kohtu sõnul on personali vähendamine riigi kohustus EL-i ja IMF-i laenutingimuste ning säästumeetmete tõttu ning nad keeldusid arvesse võtmast väidet, et töötajatest loobumine muudab ülikoolide töö võimatuks.

Kui alguses toetas Ateena, Patrase, Thessaloniki, Ioannina, Kreeta ja Thessaly ülikoolide administratiivtöötajate streiki valdav osa õppejõude ja üliõpilasi, siis streigi pikalevenimise tõttu on üliõpilased hakanud kahte leeri jagunema – need, kes pooldavad streiki ja need, kes ei poolda. Eriti keeruline on see teistest linnadest pärit üliõpilaste jaoks, kes peavad jätkama rendi maksmist samal ajal, kui õppetööd tegelikult ei toimu. Kaheks jagunevad ka professorite arvamused. Suur hulk toetab streiki, kuid paljud ideoloogiliselt valitsuse poolel olevad õppejõud toetavad ministeeriumit.

18.novembril astusid Ateena ülikooli juhatuse liikmed sammu, mis on kui pommiplahvatus haridusmaastikul. Peale seda kui tugipersonali streiki pikendati, andsid juhatuse liikmed sisse kollektiivse lahkumisavalduse, avaldades hukkamõistu töötajate koondamise plaanile.

2. detsembril püüdis haridusminister Constantinos Arvanitopoulos sunniviisiliselt lõpetada pea 13 nädalat kestnud ülikoolide administratiivtöötajate streiki, kui peatas kõik läbirääkimised, öeldes et need jätkuvad juhul, kui kõik töötajad naasevad oma töökohtadele. Arvanitopoulos on süüdistanud Ateena ülikooli rektorit Theodosis Pelegrinist, et too on soodustanud olukorda, kus 100 000 üliõpilast on kaotanud esimese semestri, kuna ei ole suutnud tagada minimaalset personali, et loengud saaksid jätkuda. Haridusminister on viidanud, et ta kaalub õppeaasta pikendamist suvesse, et teha tasa kaotatud nädalad.

Streik näib hääbuvat

Ateena ülikooli administratiivtöötajate streik näib hääbuvat, kuna ülikooli nõukogu langetas 10 detsembril otsuse, et loengud jätkuvad esmaspäeval 16.detsembril, et üliõpilased ei kaotakse tervet semestrit. Administratiivtöötajad on õppetöö jätkumisega päri, kuid oma streiki jätkavad nad sellegi poolest veel vähemalt nädala võrra.

Mida streigi tekitanud koondamiste plaan täpsemalt ette näeb?

Ülikoolid on väga selgelt väljendanud, et juba enne koondamisi ollakse töötajate puuduses. Koondamiste järel jääks näiteks täielikult ilma töötajateta Ateena ülikooli Informaatika- ja Keemiateaduskonna sekretariaat, mis teenindab tavapäraselt vastavalt 1051 ja 1862 bakalaureuseõppe, 760 ja 309 magistriõppe ja 240 doktoriõppe üliõpilast. Prantsuse filoloogia ja Farmaatsia Sekretariaati jääks alles üks töötaja. Prantsuse filoloogia osakonnas on tavapäraselt kõigis õppetasemetes kokku ligi 3500 üliõpilast. Rohkem kui viis töötajat koondataks ka Meditsiiniteaduskonna, Õigusteaduskonna ja Haridusteaduskonna sekretariaatidest. Seda olukorras, kus nagunii juba väga suur osa inimesi on töötud. Väga olulist mõju omab ka töötajate koondamine laborites ja kliinikutes, kus on otseseks kannatajaks patsiendid. Surmahoobi saavad ülikooli tööks hädavajalikud teenused nagu IT ja diplomite ning sertifikaatide väljastamise osakond, mis kaotaks 40% tööjõust.

Ateena riikliku tehnikaülikooli National Technical University of Athens (NTUA) professor kirjutas 15.septembril vastusena Põhja-Euroopa ajakirjanike küsimustele järgmist.

“Miks vallandab valitsus suurema hulga riigi suurima tehnoloogia instituudi töötajaid? Ülikoolil on 9 teaduskonda, 20 000 üliõpilast, 125 teaduslaborit, suur teaduspark Lavrionis ja teadustöö keskus Metsovos, riigi suurim tehnilise kirjanduse raamatukogu ja üks parimaid IT struktuure.

Kas seal on üleliigseid töötajaid? Vastus on “ei”. Vastupidi, ülikool vajaks umbes 10% suurust töökohtade kasvu. Kas seal on üleliigseid õppejõude. Samuti ei. Pensionile jäänud õppejõudude arvelt on kaotatud pea 300 inimest. Rahvusvaheliste standardite kohaselt on tugitöötajate ja õpilaste suhe allapoole vajalikke norme. Valitsusel ei ole ette näidata dokumenteeritud põhjendusi koondamise jaoks.

Kuidas saab liigseks kulutajaks nimetada institutsiooni, mis viimase 20 aasta jooksul on toonud sisse 55 miljonit eurot kasumit tänu teadustööle? Ülikooli rahastus ei ole tänu valitsusele vaid õppejõududele ja noortele teadlastele. Selle asemel, et edukalt toimivat ettevõtet laiendada, otsustatakse seda “karistada” palkade vähendamiste, koondamiste ja 30 miljoni euro eemaldamisega reservidest. Haridusministeerium ja peavoolumeedia on süstemaatiliselt püüdnud kujundada kuvandit, et ülikool on probleemides vaevlev institutsioon, mille antud kraadid ei oma väärtust. Vaadates reaalselt õppekava, õppejõudusid, laboreid ning teadustööd, on tegemist kõrgetasemelise ja prestiižse õppeasutusega kuhu soovivad sisse astuda Kreeka õpilaste “eliit”.

NTUA kuulub maailma ülikoolide paremikku ning seda on nimetatud kümne parima Euroopa ülikooli hulka teadustöö vallas. Ja seda hoolimata kolme viimase aasta jooksul toimunud pidevatest kärbetest.

Kas on võimalik, et üks parimaid tehnikaülikoole millel on majanduslik iseseisvus ning rahvusvaheline prestiiž, saab de facto viia laialiviimise või sulgemiseni?

See ülikool on vaba teadust, innovatsiooni, tehnoloogilist juhtimist ja sotsiaalset tundlikkust koondav masinavärk, mille südames on Kreeka inimesed. Valitsus püüab elimineerida seda avalikku demokraatliku organisatsiooni mis oleks võimelike kriisist välja aitama ning sotsiaalset ja tootmissüsteemi üles ehitama, nagu seda on juba kaks korda tehtud peale II maailmasõda ning diktaatorite valitsusaega. See ei toimu kogemata või rumala poliitilise juhtimise tõttu. See toimub selleks, et viia lõpule riigi ressursside ja toodete röövimine, saavutada rahva jõukuse täielik laostamine ning hävitada isegi selliste asutuste vundamendid, mis kaitsevad rahvuslikku rikkust – nii materiaalset kui mittemateriaalset. Vabade teadmiste sambad – ülikoolid, mis pakuvad inimestele tarkust ning oskust anda hinnanguid – peavad tee pealt eest kaduma.”

Allikad: Telegram, eKathimerini, The Press Project, Enthemata, eKathimerini 2, eKathimerini 3

Foto: mladiinfo.eu

Toimetas Katrin Suik