“Lugedes Kreeka kohalikke uudiseid ning välismeedia uudiseid Kreeka hiljutiste valimiste kohta ning võrreldes neid Eesti meedias kajastatavaga, tekib sürreaalne tunne kahest paralleelset reaalsusest – üks positiivne ja lootusrikas, teine viimset päeva ennustav,” kirjutab Kreekas elav Telegrami toimetaja Katrin Suik. “On tõsi, et Kreeka poliitikast ei ole juba aastakümneid häid uudiseid tulnud. Valitsuskabinetis on muusikaliste toolide mängu mänginud kaks suuremat perekonda ning nende toetajad. Korruptsioon ja omakasu lokkas ning tavaliste kreeklaste igapäevaelu on järk-järgult viletsamaks läinud. Noorem põlvkond jagunes enne viimaseid valimisi suures osas kahte leeri – need, kes veel suutsid poliitikast mõelda, leidsid, et ükskõik milline muutus oleks hea, sest halvemaks enam minna ei saa. Ja ülejäänud olid lihtsalt lootuse kaotanud ja mõtlesid väljarändamisest.”

Miks me peaksime Kreekas toimuvast hoolima? Eelkõige selle tõttu, et Kreekas toimuv võib saada väga oluliste muutuste alguseks terves Euroopas. BBC kirjeldab, et Kreeka vasakpoolsete ootamatu ja ülekaalukas võit annab julgust ka teistele sarnaseid väärtusi kandvatele parteidele üle Euroopa. Veel selle aasta sees oodatakse suurt edu Hispaania parteile Podemos, mis läheneb valimistele üsna sarnase platvormiga nagu Syriza. Ning värske peaminister Alexis Tsipras ennustas, et järgmisel aastal tuleb Iirimaal võimule samuti vasakpoolsete vaadetega Sinn Féin. Juba võimul olevatele sotsiaaldemokraatidele esitab see samuti uue väljakutse ja võimaluse.

Üks esimesi Euroopa liidreid, kes tõelise entusiasmiga tervitas Syriza võitu, oli Prantsuse president Francois Hollande, kes näeb Kreeka uues valitsuses tugevat liitlast Euroopa majanduspoliitika muutmiseks. Parimal juhul toob see Euroopa senisesse tehnokraatlikku valitsemisstiili veidi tasakaalu. Halvimal juhul aga viib see pingete suurenemiseni.

Vasakpoolse erakonna Syriza võitu värsketel valimistel kirjeldatakse parempoolselt meelestatud meedias üsna mustades toonides. Juba rõhutatakse sidemeid Putiniga, kes on igale idaeurooplasele kui punane rätik härjale. Iroonilisema tooniga nimetatakse Syriza juhti Alexis Tsiprast tühje sõnu loopivaks populistiks. Välismeedia on siiski leebem ning viitab sellele, et Syriza võimuletulek on uue ajastu algus Kreekas. Mida see täpsemalt tähendab, seda ootab nii Euroopa kui ka kreeklased kerge pelgusega. Kuid keegi ei kahtle, et muutust oli vaja, sest senine kurss on viie aastaga viinud riigi sügavasse vaesusse.

Uue valitsuse esimesed sammud

Selleks, et mõista, mis Kreekas valimiste järel toimub ning millised on meeleolud, tasub heita pilk uue valitsuse esimestele tegudele. Üks esimesi asju, mida Tsiprase valitsuse korraldusel tehti, oli eelmise valitsuse poolt paigaldatud barjääride eemaldamine parlamendihoone eest. Nad ei oodanud ega moodustanud komiteed, et asja arutada, ei kaalunud riske ega kasutegureid. See lihtne liigutus on aga väga olulise sümboolse tähendusega. See näitab, et valitsuse ja rahva vahele ei ole tarvis barjääre seada. Ning see näitab, et kui miski on vaja ära teha, siis ei ole selleks iga kord vaja pikki arutelusid ja sadat pitserite-allkirjadega kinnitatud dokumenti. Mõned asjad ongi lihtsad!

Sellele järgnes riikliku elektrienergia kompanii ja riigi suurima sadama erastamise peatamine, ministeeriumide koristajate taaspalkamine ning mitmed muud sammud, mida endine Euroopa keskpanga töötaja Marcel Fratzscher on nimetanud ohtlikeks ja provokatiivseteks. Syriza ei oota pikalt valimiseelsete lubaduste täitmisega. Tsiprast on kirjeldatud uue põlvkonna Euroopa liidrite esindajana, kes ei pelga seista vastu Angela Merkelile ja oletustele, mis on eurotsooni poliitikat viimastel aastatel vorminud.

Huvitav on ka asjaolu, et Syriza toetab muu hulgas narkootikumide dekriminaliseerimist, sõjaliste kulutuste vähendamist, mõningates valdkondades otsedemokraatia võimaldamist ning nad on juba muutnud koolides eksamite süsteemi. Need viimased ei ole tingimata omased jooned kõigile vasakpoolsetele parteidele üle Euroopa, küll aga on need sisse kirjutatud väga paljude roheliste parteide manifestidesse. Syrizasse on sellised ideed toonud  nendega liitunud Kreeka Roheliste Partei, mille platvorm võeti omaks täies mahus.

Teisitimõtlejad ja visionäärid

Uue ja erinevana näevad teda ka kreeklased – sellest tuleneb ka tema edu. Ta ei ole mitte ainult Kreeka noorim peaminister läbi aegade, vaid ta on ka avalikult ateistlik ning ristimata, mis on Kreekas enneolematu. Kreeka ortodoksi kirik on riigis väga suure võimuga ja mitte keegi ei ole seni julgenud selles kahelda. Tsipras on esimene, kes julgeb välja öelda põhimõtte, mida Eestis iseenesestmõistetavaks peetakse – kirik ja riik olgu lahus.

Tsiprase värske valitsuskabinet koosneb Guardiani sõnul “teisitimõtlejatest ja visionääridest”, kelle hulgas on mitmeid akadeemikuid ja inimõiguste eest võitlejaid. Tervishoiuministriks saanud Panagiotis Kouroublis on pime, mis on taas pretsedent: Kreeka valitsus ei ole varem kaasanud puudega inimest. Rahvusvaheliste majandussuhete aseministriks määratud Euclid Tsakalotos on Suurbritannias õppinud majandusteadlane, kes tuli avalikkuse ette oma globaliseerumisvastaste seisukohtadega. Valitsuse suurim “staar” on ehk aga värske rahandusminister Yannis Varoufakis, kes on juba esimestel ametisoleku päevadel tulnud välja mitmete julgete seisukohtadega. Muu hulgas planeerib ta pidada läbirääkimisi riigivõla osalise kustutamise osas ning leiab, et IMF-i, Euroopa Komisjoni ja Euroopa keskpanka tuleks käsitleda eraldiseisvate partneritena, mitte ühe tervikuna.

Riigivõla vähendamine ei oleks sugugi nii radikaalne samm, nagu paljud Euroopa liidrid seda näevad, seda on tehtud varemgi. 60 aastat tagasi kustutati pool Saksamaa sõjajärgsest riigivõlast, et aidata neil taas oma majandust üles ehitada. Võlausaldajad riigid, sealhulgas Kreeka, võtsid Londonis vastu otsuse, mille kohaselt 50% võlgadest kustutati. Selle otsusega sooviti näidata, et võlg ei ole kunagi ainult võlgniku süü ning samuti sooviti aidata luua stabiilset ja edukat Lääne-Euroopat, hoolimata sõjakuritegudest, mida Saksa okupatsioon oli kaasa toonud kõigest loetud aastad varem.

Millised on meeleolud Kreekas?

Suur osa Kreeka rahvast on leidnud uue lootuse seni lootusetuna paistnud olukorras. Valimistulemuste avaldamise õhtul nähti paljusid inimesi Tsiprase võidukõnet kuulates nutmas. Nad nutsid selle tõttu, et vasakpoolse partei võit on ajaloolise tähendusega. Nad said tagasi tükikese eneseuhkust ja väärikust, mida on terve Kreeka rahva puhul süstemaatiliselt hävitatud. Kreekat on koheldud kui Euroopa uksemati all olevat prussakat, mis ootab vaid seda hetke, kui see viimaks saapatalla all laiaks litsutakse.

Viimase viie aasta jooksul on kogu sotsiaalsüsteem sisuliselt kokku varisenud, töötus tõusnud rekordkõrgeks ning vaesuse näitajad ületavad igasuguseid mõistlikke piire. Müüt laiskadest kreeklastest on Põhja-Euroopas väga populaarne. Tänapäeval on reaalsus see, et need, kellel on võimalik tööd teha, rabavad 7 päeva nädalas, et saada veerandi või poole koha palk pluss tervisekindlustus täiskohaga tehtud töö eest. Teised loodavad oma vanemate abile ning unistavad lahkumisest, et saaks tööd teha.

Viimaste aegade suurim ajude väljavool

Väga paljud on ka lahkunud. Majanduskriisi algusest on Kreekast lahkunud enam kui 200 000 noort andekat ja kõrgeltharitud inimest, mida peetakse lääne majanduses viimaste aegade suurimaks ajude väljavooluks riigist. Abipakettide tingimustena pealesurutud kokkuhoiumeetmed tõid kaasa olukorra, kus noorte inimeste tööpuudus ületas 50%.

Suurem osa lahkujatest on läinud Saksamaale või Suurbritanniasse. Vananevas Euroopas, kus kvalifitseeritud tööjõudu, eriti arste napib, on Saksamaa kahtlemata Kreeka kriisist kasu saanud 35 000 kvalifitseeritud arsti näol. Sarnaselt Eestis riigi raha eest koolitatud arstidele, kes Soome tööle suunduvad, koolitab Kreeka riik arste, kes on sunnitud lahkuma Saksamaale, kuna riik sulgeb rahapuuduses pidevalt haiglaid ja koondab töökohti meditsiinisektoris.

Kokkuhoiumeetmed – läbikukkumisele mõeldud müüt

Kokkuhoimeetmed ei toimi. Seda on rääkinud paljud mainekad majandusteadlased juba aastaid.

20. jaanuaril avaldas 35 maailma juhtivat majandusteadlast ühise pöördumise, milles nad leiavad, et Kreeka võlakoormat tuleks kärpida, kuna “ajalooline tõendusmaterjal on näidanud, et ebajätkusuutlike võla tagasimaksete tingimuste pealesurumine laenu võtnud riikidele on kasutu ja ohtlik; kokkuhoimeetmete negatiivne mõju nõrgendab majandust ning sellel on eriti tõsine mõju kõige vaesematele majapidamistele”.

Jah, reformide abil korruptsiooni kontrolli alla saamine ja oligarhide võimu piiramine Kreekas on oluline. Kuid ainuke, mida kokkuhoimeetmed riigile kui tervikule kaasa toovad, on sotsiaal- ja haridussüsteemi kokkuvarisemine ning kõige nõrgemate ühiskonna liikmete süvenev vaesus. Suured ärimehed jätkavad maksudest kõrvalehoidmist ja kasumi taskusse toppimist hoolimata sellest, milliseid kokkuhoiumeetmeid riik rakendada püüab.

Majandusteadlane Paul Krugman kirjutab enda kolumnis väljaandele The New York Times, et võib-olla ei ole Syriza plaanid veel piisavalt radikaalsed. Krugman leiab, et Troika (Euroopa Komisjon, IMF ja Euroopa keskpank) olid 2010. aastal Kreekaga laenuläbirääkimisi pidades sügavalt illusioonides ning Kreeka rahvas on nende väärkujutelmade eest pidanud maksma väga kõrget hinda. Troika ennustas, et karmid kokkuhoiumeetmed juba majanduslanguses olevas riigis on väga väikese mõjuga töötusele ja majanduse kasvule. Tegelikult aga järgnes sellele õudusunenägu. Majanduskriis kogus jõuliselt hoogu ning aastaks 2014 oli üldine töötus tõusnud 28% peale ning noorte hulgas ületas see 60%.

Palju on viidatud sellele, et küllap oli Kreeka ise majanduskriisis süüdi, kuna ei viinud reforme ja kulukärpeid läbi piisavalt efektiivselt. Kahtlemata ei ole Kreeka valitsus süütu lambuke – korruptsioon, onupojapoliitika ja omakasuahnus on Kreeka valitseva poliitilise eliidi tööd iseloomustanud juba aastakümneid. Kuid mis puutub kulukärbetesse, siis viidi neid läbi isegi suuremas mahus, kui algselt planeeritud, vähendades halastamatult kulutusi avalikele teenustele, riigitöötajate palkadele ning sotsiaaltoetustele. Kärbetest hoolimata, hoopis nende tõttu, langes Kreeka kiiresti veel sügavamale kriisi. Kui Troika oleks olnud tõesti realistlik, oleks nad endale aru andnud, et nõuavad Kreekalt võimatut. Kaks aastat peale säästumeetmete programmi algust otsis IMF ajaloost tõendusmaterjali selle kohta, et säästumeetmete kasutuselevõtt on aidanud edukalt võlgu tasuda. Seda ei leitud.

Kuidas edasi?

Euroopa riigid eesotsas Saksamaaga tunnevad ennast äkki väga ebakindlalt. Kindlasti loodetakse, et kui Tsipras on kord saanud Merkeli käest korraliku epistli, siis ta kuuletub ning jätkab eelneva valitsuse kurssi. Kuid tõsiasi on see, et nende poolt pakutud programm oli algusest peale läbikukkumisele mõeldud. Kuidas edasi, seda ei julge keegi veel ennustada. Syriza valitsusplaan ei ole sugugi nii radikaalne, kui Euroopa valitsused ja meedia seda näidata püüavad.

Kreeka rahvas ei hääletanud kindla majanduspoliitika poolt – nad investeerisid lootust millessegi, mis erineks vanast korrast. Isegi kui see investeering ei peaks vilja kandma, siis vähemasti on selge, et vana rada ei jätkata. Katkine ja ebatõhus vana Euroopa süsteem vajab murdmist, et saaks leida uusi toimivamaid lahendusi. Ning selle ideega nõustuvad miljonid inimesed Madridist Tallinnani.

Loe lisaks: Syriza liidri Alexis Tsiprase avalik pöördumine Saksa rahva poole 13.jaanuaril 2015, Kreeka: Esimene roheline valitsus Euroopas?, Lihtsustatud ülevaade Kreeka majanduslikust olukorrast ja majanduministri Yanis Varoufakise intervjuu, Lootus algab täna: lugu sellest kuidas Syriza võimule tõusis, Kreeka näitab, mis saab siis kui noored tõusevad üles korruptiivse eliidi vastu, Syriza võit oli Kreekale vajalik

Allikad: The Guardian, The Guardian 2, The Guardian 3, New York Times, Greek Reporter, BBC, Kouti Pandoras, Huffington Post, The Guardian 4

Foto: occupy.com

Toimetas Katrin Suik

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.